Õnnelik või õnnetu maja? Park Tondi büroohoone ehitus kulges kriisist kriisi
Urmas Sõõrumaa nimetas Park Tondi kvartalis ärihoone valmimist tähistades seda “õnnelikuks majaks”, sest sai ehituslepingud enne suurt hinnatõusu sõlmitud ja maja tänaste hindadega võrreldes kolmandiku võrra soodsamalt ehitatud, kuid maja peatöövõtja pani see keerulisse olukorda.
Ehitustööde eest hoolt kandnud Kiikri Ehituse projektijuhi Tauri Tikerpe sõnul said nad omal nahal üsna teravalt tunda järjestikuste kriiside mõju.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
“Kui ma õigesti mäletan, siis antud hoone eelarve sai tehtud 2021. aasta teise kvartali alguses, millele järgnes sügisel esimene energiahindade tõus, mis pani palli veerema ka ülejäänud hindadele,” meenutas Tikerpe.
“Alates akendest, mille puhul oli vaja tasuda täiendavat energiahinna komponenti tulenevalt gaasi kallinemisest ja lõpetades tööjõu hinnatõusuga. Siis järgnes omakorda juba sõda, mis esimese hooga muutis mitmed materjalid defitsiidiks ja kalliks. Sellele järgnes lühikese vahega tööjõupuudus ning suvine-sügisene järjekordne energiahindade tõus,” loetles ta.
Tikerpe sõnul poleks taolise mitmetahulise hinnatõusu tingimustes ilma tellijapoolse vastutuleku ja lisakokkuleppe sõlmimiseta olnud ilmselt võimalik maja lõpuni ehitada.
“Meil õnnestus tellijaga mõlemale poolele enam-vähem sobiv kompromisskokkulepe teha, millega nemad tulid meie kahjudele ja riskidele natuke vastu ja samal ajal mingid asjad, mis olid juba varasemalt lepingus, jäidki peatöövõtja riisikoks. Selle kokkuleppe tulemusel sai maja ehitus heas koostöövaimus jätkuda ning lõpuks ka valmida planeeritud ajaks.”
Tavapärane mure tööjõu leidmisega
Peatöövõtjad üldjuhul ise inimesi objektidele ei palka ning tööde teostamiseks kasutatakse alltöövõtjad, ent kokkuvõttes suudeti Tikerpe hinnangul leida koostööpartneritega teekond, kuidas objekt ka muutunud olukorras tähtaegselt valmiks. Siiski tuli tööjõukriisi tingimustes ka peatöövõtjal tegeleda tavapärasest üsna erinevate ülesannete täitmisega.
“Kui sõda algas ja tööjõukriis pihta hakkas, siis oli parajasti käsil karkassitööde lõppfaas ning käimas edasiste töövõttude hanked ja lepingute sõlmimised. Mitmed koostööpartnerid olid sunnitud tulenevalt tööjõupuudusest juba tehtud kokkulepetest taganema. Tavapäraselt korraldab peatöövõtja hanke, kus on nii materjal kui töö ehk siis tellitakse valmis töö. Olude sunnil ja aja võitmiseks võtsime projektlahendused pulkadeks lahti ja tellisime võimalikult palju tooteid platsile ära,” kirjeldas Tauri Tikerpe.
“Selleks ajaks, kui oli vaja töödega alustada, püüdsime leida töövõtjaid, kellel oli tööjõudu vabanenud või leidnud lahenduse Eestist lahkunud Ukraina tööjõule ning kes oleks valmis juba objektile tarnitud materjaliga töid teostama hakkama.”
Peatöövõtja üheks suuremaks väljakutseks jäigi see, et sõltumata lisakokkulepetest tuli hoone algse ajagraafikuga valmis saada. Selles keerulises situatsioonis, kus Eestis oli tööjõust just saanud kõige suurem defitsiit. “Lõpuks ma julgen väita, et tulime sellega enam-vähem toime, selles suhtes läks hästi,” märkis Tikerpe.