Liigu sisu juurde

Pineredi juht Sandor Simson: tähtsate otsustega ei tasu venitada

Pinered OÜ partner ja arendusjuht Sandor Simson
Pinered OÜ partner ja arendusjuht Sandor Simson.Foto: Pinered

Ehituse ja kinnisvaraarendusega tegeleva Pinered OÜ partner ja arendusjuht Sandor Simson on mõtetega pidevalt töö juures ja usub, et üks edu komponente on julgus võtta vastu suure mõjuga otsuseid, sest otsutamisega venitamine võib jätta ilma nii mõnestki ärivõimalusest.

Milline oli teie esimene töökoht?

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Kui ma nüüd meenutan, siis esimene töökoht oligi ehitusega seotud. Olin 12-aastane ja elasin Pärnus, kui sõber kutsus ühele ehitusplatsile, kus lammutati vana tellistest maja. Seal oli selline tööpakkumine, et vanu telliskive tuli puhastada vanast segust ja palk oli telliskivi-põhine. Puhastasid väikse haamri ja peitliga tellise ära, panid aluse peale ja päeva lõpuks loeti tellised kokku. See oli krooniaeg ja iga tellise eest sai mingi hulga sente, täpset summat ma enam ei mäleta.

Seal esimeses töökohas mu karjäär väga pikalt ei kestnud. Kui me olime seal juba kaks-kolm päeva tööd teinud, siis tuli ülemus ja ütles, et tegelikult neid kive ikka nii väga puhastada vaja polegi, me leidsime raha ja tellime uued kivid. Esimese töökohana jäi see väga hästi meelde. Oli uhke tunne, et sai oma kätega jäätise jaoks raha teenida.

Milline oli esimene töökoht praeguses tegevusvaldkonnas?

Kui 2006. aastal ülikooli läksin. Paar aastat hiljem läksin praktikale ja käisin erinevates ehitusettevõtetes nii Pärnus kui Tallinnas ja tegin esimeste tööülesannetena neid töid, mida teised teha ei tahtnud. Algas hooajalise tööna ja kasvas välja täistööajaks.

Kuidas nägi välja teekond juhi kohani?

Kooli lõpuaastatel sain ma objektiinseneriks, kes on siis praktikandist ehitusplatsil tase kõrgemal. Siis olin objektijuht, projektijuht kuni ehitusjuhi ja ehitusdirektorini välja. Kuna ma olen hariduselt ehitusinsener, siis mingil hetkel tuli juurde veel ka kinnisvaraarendus.

Teekonnal ehitusjuhiks tuli tihtipeale loobuda ahvatlevamatest pakkumistest. Kui olin objektiinsener ja pakuti objektijuhi kohta, siis tuli teha valikuid. Ma mäletan, et kui ma objektijuhiks sain, oli mu esimene palk umbes 700 eurot, aga kusagil mujal pakuti teistlaadi töö eest 1500 eurot ja ametiautot.

Ma teadsin, et kui ma valin raha tõttu selle teise ametipositsiooni, siis alguses on kõik hea, aga pärast on karjäär pisut tupikseisus, sealt enam edasi ei arene. Kogu aeg oli siht silme ees, et võib-olla on minu panus tulevikus väärt rohkem. Pineredi juhime me tegelikult kahekesi — mina ja Andres (Andres Ütt – toim), suuresti oleme karjääri teinud koos. Oleme kursavennad, grupivennad ja olnud ka varasemalt töökaaslased. Karjääriredelil on kogu aeg sama sammu astutud. 

Milline on teie roll praegusel ametikohal ja kuidas näeb välja tavapärane tööpäev?

Andres juhib rohkem ehituse peatöövõtu ja inseneeria poolt, mina olen rohkem arenduse poolel ja minu valdkonda jääb müügi- ja turunduspartnerite ning investoritega suhtlemine ning sellised teemad.

“Kui ma ka tööd ei tee, siis automaatselt on ikkagi töömõtted peas.”

Sandor Simson

Tööpäev algab niimoodi, et hommikul ärgates on juba heas mõttes töömõtted peas. Ja nii kuni õhtuni välja. Kui ma ka tööd ei tee, siis automaatselt on ikkagi töömõtted peas. Kogu aeg mõte töötab, kasvõi siis, kui perega vanalinnas ringi kõnnin. Vaatan üht ilusat 500 aastat vana maja ja mõtlen, et huvitav, kui palju maksaks selle maja renoveerimine. Huvitav, kui palju need korterid väärt oleks, kui see maja renoveeritud oleks?

Ehk mõtetega olen ma kogu aeg töö juures, aga seda heas mõttes, sest mulle meeldib seda teha ja kogu aeg genereerin peas, et kuidas saaks kõike teha paremini.

Kui palju teie ajast kulub klientidega suhtlemisele?

See ülesanne on pigem delegeeritud, meil on klientidega otse suhtlemiseks koostööpartnerid, maaklerettevõtted, kes on väga pädevad. Nad teavad, mida klientidele lubada, mida mitte lubada, teavad isegi ehitustausta ja nüansse.

Kuna meil on ka oma peatöövõtu haru ja ehitame oma arendused ise välja, siis meie ehitusmeeskonnad on väga tihedalt klientidega suhtluses. Nad saavad kohapeal klientidega kokku ja kui mõni klient soovib ikkagi saada kolme pistikupesa asemel viit pistikupesa või soovib mõnd ust teistpidi käima panna, siis saab ta otse platsil oleva ehitusjuhi poole pöörduda. Nii et otseselt kliendisuhtlust minu tööpäevas ei ole, aga ma olen kaudselt kursis erinevate valdkondadega.

Te mainiste, et tööpäev enamasti kaheksa tunniga ei piirdu. Kas teil on ka mõni näide eriti pikaks veninud tööpäevast?

Hommikul kui ärkan, lähen tööle ja mõnikord on olnud vaja olla tööl üheksa või kümneni õhtul. Igapäevaselt on raske öelda, kus tööpäev algab ja kus lõppeb, sest ma tegelen aeg-ajalt ka tööst vabal ajal tööasjadega.

Mis on olnud teie senine suurim ehitusprojekt?

Meie kõige kauem kestnud projekt on sügiseks valmiv Killi Rabarebase projekt, mida on nüüdseks tehtud kolm aastat. Seal on 62 uut kodu, mida on etapiviisiliselt ehitatud. Sinna, kus kunagi oli paljas maa, kerkib elurajoon ja poole aasta pärast saab juba nautida töö vilju, mille nimel on kümned ja kümned inimesed väga palju vaeva näinud.

Rabarebase
Killis asuva Rabarebase arendusprojekti raames rajatakse 62 uut kodu. Foto: Pinered

Mida peate suurimaks töö- või ärialaseks õnnestumiseks?

Õnnestumiseks ongi olnud julgus võtta kalkuleeritud otsuste põhjal arendusse suuri objekte. Me saime alguse niimoodi, et tegime viie boksiga ridaelamu, siis kuue boksiga, siis ehitasime 17 korteriga kortermaja ja siis võtsime otsuse vastu, et ehitame nüüd 62 ridaealmubokiga kodu Kiili.

“Õnnestumine ongi see, et on suudetud koos suure meeskonnaga oma visioon tööle panna.”

Sandor Simson

Õnnestumine ongi see, et on suudetud koos suure meeskonnaga oma visioon tööle panna. See pakub väga olulist rahulolu, kui sellised hüpoteesid lõpuks reaalselt töötavad.

Millised on olnud senise karjääri olulisemad õppetunnid?

Õppetunnid on sellised, et, tähtsate otsustega ei tasu venitada. Mingid otsused on jäänud minevikus venima, mille tõttu olen ma näiteks kaotanud hea võimaluse kuskil mingi arendusala osta. 

Siit ka õppetund, et tuleb võtta julgelt vastu kalkuleeritud otsuseid. Kui ikka sabakondi tunne ütleb, et see on õige asi, siis tee ära!

Mis on ehituse ja arenduse valdkonnas tegutsemise juures kõige meeldivam?

Ehituse peatöövõtt ja kinnisvaraarendus on selline väga pikaajaline protsess, et selle hetkeni, kuni kopp läheb maasse, tehakse umbes aasta kuni poolteist ettevalmistustöid. Tegeletakse arhitektuuri, projekteerimise, investorite leidmise, ametkondadega suhtlemise, äriplaani töölesaamise ja hüpoteeside püstitamisega. Seejärel ehitus võtab veel omakorda suurtel projektidel kaks kuni kolm aastat aega. Kui sa oled ikkagi ühe suure projektiga kolm-neli-viis aastat meeskonnaga suurt tööd teinud ja see lõpuks on valmis, siis selle tulemuse nautimine, et oled loonud lisaks uutele kodudele väärtust ka arhitektuuri mõttes. See toob rahulolu tunde.

Aga millised on kõige ebameeldivamad tendentsid?

Meil selliseid kogemusi õnneks pole, aga teiste pealt olen näinud üht häirivat asjaolu. Kui on koostööpartnerid, kellel on võimalus ära kasutada lepingus juriidilist punkti, mille alusel saab küsida väga suurt kompensatsiooni ja see võimalus kasutatakse ära.

“Tegelikult on hea asi tehtud, aga lõpuks maksad ise peale kah veel.”

Sandor Simson

Kui sa oled näinud, kuidas ehitusjuhid ja meeskonnad — sadu inimesi ­— on näinud vaeva, et väga hea asi valmis teha oma unetundide arvelt. Ja nad lõpuks ei saa võib-olla selle tõttu vääriliselt tasutud, sest keegi on leidnud mingisuguse punkti, et finantsiliselt rohkem enda poole kallutada. See teeb natuke tuska. Tegelikult on hea asi tehtud, aga lõpuks maksad ise peale kah veel.

Milliseid valdkonna ettevõtteid võiks teistele eeskujuks seada?

Esimesel kohal oleks minu jaoks Eften, kelle ampluaa on väga lai. Nõukogu liige Viljar Arakas on minu arvates üks Eesti intelligentsemaid arvamusliidreid, kes püstitab väga huvitavaid hüpoteese nii üldise majanduse liikumissuundade kohta.

Teiseks võiks öelda, et Invego teeb just brändi mõttes väga vägevat asja.

Millised on teie ettevõtte lähiaastate plaanid?

Kuna meie firma on kasvanud välja ehituse peatöövõttudest ja me oleme ise ehitusinsenerid, siis me liigume Pinerediga rohkem ehituse peatöövõtuga majast välja. Kui me siiamaani oleme enda arendused rajanud enda ehitusettevõtte ja enda inseneridega, siis nüüd hakkame peatöövõttu pakkuma ka kolmandatele osapooltele, olgu nendeks siis teised arendajad või teistes sektorites tegutsevad ettevõtted.

Millisena näete lähiaja arenguid ehituses ja kinnisvaraarenduses?

Ma ütleks ettevaatlikult, et nii öelda nool näitab ülespoole, aga keeruline on öelda, kas olukord hakkab julgemalt paranema aasta teises pooles või läheb sinna veel aasta-poolteist aega.

“Kui optimistlikult vaadata, siis 2025. aastal võiks inimeste kindlustunne olla suurem.”

Sandor Simson

Kui optimistlikult vaadata, siis 2025. aastal võiks inimeste kindlustunne olla suurem. Kliendid on ka praegu täiesti olemas, aga nad on veidi äraootaval seisukohal, et kas Euribor langeb veel ja on võimalik saada ehk veel paremate tingimustega kodulaen.

Kas ja kuidas oleks võimalik valmistuda võimalikeks eelseisvateks kriisideks?

Eesti ettevõtluskeskkond sai küllaltki hästi ette valmistuda viimasteks tormideks alates Ukraina sõjast kuni inflatsioonini. Tegelikult mõne aja eest hoiatati ikkagi umbes 10 kuud ette, et olge valmis. Suuremad ettevõtted igal pool pead tulle ei pannud. Otsustati koguda rasva, et minna tormile vastu. Praegu võiks öelda, et enamus ettevõtjaid valmistub vaikselt järgmisteks tõusudeks ja paljud arendajad teevad praegu just seda mahukat eeltööd, mille järel kopp maasse lüüakse.

Et projekt oleks valmis ja siis, kui tingimused on veelgi soodsamad, et siis bürokraatia on korras ja saadki reaalselt ehitama minna.

Reaalselt ei ole siiski võimalik kõiki riske ette näha. Lihtsalt enda portfooliot vaadates peaks seal olema tasakaal turvalisemate ja riskantsemate projektide vahel. Oluline on olla ka järgmise kriisi ajal võimalikult konkurentsivõimeline.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kogemus loeb

Eesti Rahva Muuseumi ja Raadi mõisapargi vahetusse lähedusse oleme ehitamas uut kaheksa kortermajaga elamukvartalit Raadiraja. Lisainfo: raadiraja.ee.

Ehitustrust on asjatundlik partner ja toetab Teid ehitusettevõtmistes.

  • Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine
  • Projekteerimis- ja ehitustöövõtt
  • Hoonete ehitus
  • Kinnisvaraarendus
Tutvuge tehtud töödega