Tallinna linnavalitsus esitas volikogule vastuvõtmiseks Põhja-Tallinna üldplaneeringu, mis määrab linnaosa ruumilise arengu järgmiseks paarikümneks aastaks. Pärast seda, kui volikogu üldplaneeringu vastu võtab, läheb see avalikule väljapanekule.

Tegemist on strateegilise dokumendiga, mille eesmärk on pakkuda lahendusi kiirelt muutuva linnaosa suurimatele väljakutsetele: avada seni paljuski suletuna olnud mereäär ja kunagised tööstusalad ning parandada liikuvust Põhja-Tallinna sees ja ühendusi teiste linnaosadega.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus rääkis, et üldplaneeringu ülesanne on tõlkida linna üldised arengueesmärgid igapäevase linnaruumi kavandamisesse. 

Planeering tugevdab linna ja mere sidet, luues tervikliku rannapromenaadi ja parandades juurdepääsu rannaalale. Endised sadama- ja tööstusalad saavad uue elu elamu-, kultuuri- ja ärikeskkonnana, säilitades piirkonna ajaloolise iseloomu. Vähekasutatud alad muudetakse ligipääsetavateks rohealadeks ja puhkeparkideks, mis pakuvad linnaruumi visuaalset avarust ning täidavad kliimaeesmärke. Põhja-Tallinna üldplaneeringu põhimõte on avada, ühendada ja hoida – see tähendab panustamist ühistransporti, haridusvõrku ning loodus- ja kultuuriväärtuste hoidmist.

Ruumiline areng tugineb Põhja-Tallinna tihedamal sidumisel ülejäänud linnaga. Arendused hõlmavad tänavaruumi, ühistranspordi, rattateede ja rööbastranspordi lahendusi, et toetada erinevaid liikumisviise, aitavad vähendada autostumist ning muudavad liikumise turvaliseks, mugavaks ja keskkonnasõbralikuks.

Rohevõrgustikku käsitletakse terviklikult – säilitatakse ja väärtustatakse looduslikke alasid, nagu Paljassaare hoiuala ja Merimetsa mets, mida täiendavad uued rohekoridorid, näiteks Putukaväil. Need täidavad nii looduskaitselist rolli kui pakuvad kvaliteetseid puhkevõimalusi.

Põhja-Tallinna üldplaneering ei muuda kehtetuks olemasolevaid detailplaneeringuid.