Liigu sisu juurde

Ajaloolise veetorni omanik soovib selle külge ehitada kortermaja

Olemasolev veetorn rekonstrueeritakse ning uued hoonemahud on kavandatakse veetorni ümbritsevale alale selliselt, et olulistest vaatesihtidest oleks veetorni vaadeldavus tagatud.Foto: Lauri Nõmme / Design Police Department

Omanik soovib Tallinnas Paljassaare asumis paikneva veetorni renoveerida ja rajada seda ümbritsevale krundile äriruumidega korterelamu.

Kavandatav hoone on liigendatud mahtudega, mille keskmeks on ajalooline veetorn. Olemasolev veetorn rekonstrueeritakse ning uued hoonemahud on kavandatakse veetorni ümbritsevale alale selliselt, et olulistest vaatesihtidest oleks torni vaadeldavus tagatud. Omaniku ettepanek näeb ette ka abihoone kavandamise võimaluse.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Laevastiku 1e:

Planeeritav krunt asub Põhja-Tallinna linnaosas Paljassaare asumis ning hõlmab Laevastiku tn 1f kinnistut suurusega 2644m2 ja Laevastiku tn 1e kinnistut suurusega 335m2.

Laevastiku 1f:

Planeeritud ala piirneb läänest raudteega ja idast olemasolevate kahekorruseliste korterelamutega ning lõunast tootmis- ja ärimaaga. Laevatiku tn 1f kinnistule pääseb läbi Laevastiku tn 1e kinnistu. Detailplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks on seletuskirja järgi ka juurdepääsu kavandamine Laevastiku tänavalt läbi Laevastiku 1e kinnistu.

Äärelinnast on saanud kesklinnalähedane piirkond

Planeeringu arhitektuurse kontseptsiooni koostanud arhitekt Lauri Nõmme hinnangul on endise rannakaitse- ja tööstusala on oluline maamärk.

“Tööstused ja militaarobjektid on 20. sajandi jooksul toimunud piirkondliku inimasustuse tihenemise põhjus ja on olnud seeläbi linnade rahvastiku kasvu eelduseks,” märkis Nõmme planeeringu seletuskirjas, lisades, et linna kasvades on kunagistest äärelinna aladest saanud kesklinnalähedane piirkond.

Veetorni kontaktvöönd on linnaehituslikult eklektiline ja erinevate miljöödega: olemasolevad väikesed nõukogudeaegsed kortermajad ja eri ajastute tootmishooned. Lisanduv uus kihistus veetorni peaks Nõmme sõnul looma sidususe erineva hoonestuse vahel.

Veetorn rekonstrueeritakse plaani kohaselt nii, et seda oleks võimalik vajaduse korral tulevikus ka algsele otstarbele vastavalt kasutusele võtta. Foto: Lauri Nõmme / Design Police Department

Arhitektile põnev väljakutse

“Planeeringuala identiteeti on kujundanud rannakaitse, tootmine, sadamaraudtee ja sadamakai. Arhitektina on raske seda pidada ebahuvitavaks või väheväärtuslikuks,” märkis Nõmme. “Õnneks on ka projekteeritaval kinnistul iseloomulikke ruumielemente, mida mujalt linnas ei leia. Antud veetorn väärib esiletõstmist ning tekitada sellest siduv maamärk erinevate kvartalite ning ajastukohtade vahele.”

Et veetorni saaks säilitada, tuleb talle Nõmme sõnul leida funktsioon ja kasutus, et ilmastik seda edasi ei lagundaks ning vanad mahud saaks taaskasutatud.

“Seetõttu oleme sidunud vana veetorni uute kortermajade hoonete mahtudega tundlikult, et tornile jääks vajalik ruum “hingamiseks”, ent siiski veel saaks ka seda otstarbekalt kasutusse võtta,” selgitas Nõmme. “Selleks, et endine veetorn saaks ka oma vajalikud funktsioonid ja uue maamärgina rohkem efekti, oleme tõstnud selle kõrgust ühe korruse võrra. Nii joonistub ta olemas olevat elamute alalt paremini välja.”

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kogemus loeb

Eesti Rahva Muuseumi ja Raadi mõisapargi vahetusse lähedusse oleme ehitamas uut kaheksa kortermajaga elamukvartalit Raadiraja. Lisainfo: raadiraja.ee.

Ehitustrust on asjatundlik partner ja toetab Teid ehitusettevõtmistes.

  • Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine
  • Projekteerimis- ja ehitustöövõtt
  • Hoonete ehitus
  • Kinnisvaraarendus
Tutvuge tehtud töödega