Tartu külje alla Raadile kerkib lähiaastatel suurejooneline Mõisanurme kinnisvaraarendus, mille keskmeks saab uhke pilvelõhkuja. Seda, millal kopp reaalselt maasse lüüakse, ei oska hetkel prognoosida ei Tartu vald ega arendaja.

Mõisanurme arendus paikneb Tartu vallas, Tartu linna piiril asuva Mõisanurme kinnistul. Tegemist on Raadi linnaosa tulevase keskusealaga, mis seob kokku ERMi elamustänava ala ning ümbritsevad piirkonnad.

Arhitekt Alvin Järving uusarenduse arhitektuurikonkursi võitnud büroost Arhitekt Must selgitas, et sarnaselt Eesti Rahva muuseumile lõpetab mõisanurme planeeringu Raadi lennuvälja maastikulise telje.

Planeeritaval alal paiknevad äripindadega kortermajad ning keskuse ala, kus paikenvad elupinnad ja kaubandus- ning büroopinnad.  Planeering loob Järvingu sõnul ka kaalutletud lähenemise kvartaalse ning üksikhoonete kasutamisele ning pakub palju eri tüübilisi elu- ja ajaveetmisruume.

“Suurimaks väljakutseks planeeringu ettepaneku tegemisel on arhitektide jaoks olnud kaasaegsete maastikuarhitektuuri ideestikega arvestamine juba planeerimisfaasis,” tõdes Järving.

“Koostöös Punktiir OÜ maastikuarhitektidega loodud maastikulahenduses on koostatud  innovatiivne lähenemine sadevetele, mis hõlmab rohekatuseid, viibetiike, nõlvasid ning vihmapeenraid, et toime tulla ka kliimamuutustega kaasnevate äkiliste vihmasadudega,” selgitas Järving.  Planeeringus on tema sõnul väga kõrge haljastuse osakaal ning planeeritud palju eri haljastuskoosluseid.

Ruumi ka uuele vallamajale

Tartu vallavanem Jarno Laur kinnitas, et Mõisanurme arendus on planeeritud funktsionaalselt mitmekesise piirkonnana, kuhu tulevikus rajatakse nii elu- kui äripind ning sealt ei puudu ka avalikud funktsioonid.

“Ala on planeeritud selliselt, et Majoraadi pargi pool on rohkem elamispindu, Lennuraja ja Ermi tänava poole jäävad enam kaubandus-, büroo- ja muud äripinnad,” selgitas Laur. Kogu alal on hoonestatud kvartaalse printsiibiga ja seotud linna ning ülejäänud Raadiga ühistranspordi ning tiheda jalg- ja jalgrattateede võrgustikuga.

Uusarenduse keskmeks saab kuni 20-korruseline ja kuni 84 meetrit kõrge pilvelõhkuja koos keskväljaku, turu ja mitmete avalike funktsioonidega. Teiste hulgas on ka Tartu vallamaja üks uusi võimalikke asukohta Ermi tänava ääres.

Kogu arhitektuurivõistlusega kaetud pindala oli 226 765 ruutmeetrit, millest kolmandik jääb roheliseks. Ülejäänule ehitatakse 36 erineva suurusega hoonet netopinnaga ühtekokku 76 000 ruutmeetrit. Nende ruutmeetrite sisse mahub ca 900 korterit ja 15 500 ruutmeetrit äripindu. Ühiskondliku funktsiooni tarbeks on kavandatud ca 7500 ruutmeetrit.

Valla jaoks oluline asukoht

Tartu vallaarhitekti Egle Nõmmoja hinnangul on tegu Tartu valla jaoks väga olulise asukohaga.

“Siin toimub kõige kiirem areng, siin on ka kõige keerulisemad olud – sest meie eesmärk on kujundada endisest sõjaväe lennuväljast inimlik ja atraktiivne linnaruum,” kirjeldas Nõmmoja.

“Raadi linnafoorumi arutlustest koorus välja idee, et sarnaselt ERMi hoonega, mis lõpetab vanema lennuraja, vajab ka suurem lennurada mingit selget algus- või lõpp-punkti. Selleks punktiks ongi kõrgem hoonemaht koos ümbritseva kvaliteetse linnaruumiga – sisuliselt tekib Ermi elamustänava, lennuraja ning külgnevate hoonete sümbioosis Raadi alevi keskus oma keskväljakuga, aga ka muude avalike funktsioonidega,” lisas Nõmmoja, kelle sõnul haakub kogu ala kontseptsioon suurepäraselt Ermi elamustänava lahendusega.

“Planeeringuvõistlusesse olid kaasatud ka Tartu vallale kuuluvad maad Ermi tänava ääres. Seega oli meil ka maaomanikuna huvi leida neile kinnistutele väärikad funktsioonid ning seostada populaarne puhkeala Majoraadi pargis Ermi elamustänava ning kaugemate rohealadega.”

Ehituse algusaega on raske ennustada

Piirkonda arendava Ehitustrusti nõukogu esimees Kalev Kase selgitas, et hetkel on arendus veel algfaasis – läbi on viidud arhitektuurikonkurss ning alustatud on detailplaneeringu menetlemist.
Seda, millal ehitustööd reaalselt alata võiksid, ei ole arendaja hinnangul praegu veel võimalik täpselt ennustada.

“Aasta pärast ehituse algust peaks saama juba sisse kolida. Aga seda ei oska küll öelda, millal seda aastat lugema saab hakata,” tõdes Kalev Kase. “Üks on planeeringu asi, teine on üldine seis – praegu ei ole teada, millal uusi kortermaju ehitama hakatakse.”

“Aasta pärast ehituse algust peaks saama juba sisse kolida. Aga seda ei oska küll öelda, millal seda aastat lugema saab hakata.”

Kalev Kase, Ehitustrusti nõukogu esimees

Kase sõnul on praeguses muutlikus olukorras riske tavapärasest rohkem ning alati ei ole määrav ka see, kui hästi või halvasti on kulgenud müügiprotsess.

“See kiire tõus ja nüüd peatumine…sellised olukorrad kunagi lihtsad pole,” nentis ta.

Koostöö vallaga on arendaja vaatenurgast olnud konstruktiivne.
“Vallaga lähebki asjaajamine üldjuhul kiiremini, samas Tartu linnas on meilgi olnud planeeringuid, millega läheb aastaid aega,” märkis Kalev Kase.