2024. aasta puitehitiseks kuulutatud Rae gümnaasiumi koolihoone sisearhitektuuri loomisel on kasutatud vastutustundlikult valitud materjale, mis on inimsõbralikud, naturaalsed ja võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega. “Pole ka erilisi komposiitmaterjale. Kui kunagi saab selle hoone eluiga läbi, on seda lihtne lammutada ja materjale taaskasutada,” rääkis sisearhitekt Raili Paling.

Nii sisearhitekt Raili Palingule kui ka koolimaja projekteerinud KOKO arhitektidele oli see esimene kord teha üleni puidust maja, mistõttu nõudis sisearhitektuurse plaani lahendamine teistsugust lähenemist kui seni – soov oli näidata interjööris palju puitu.

Hoones hakkabki materjalidest enim silma heledaks õlitatud konstruktiivne ristkihtpuit. Isegi klassiruumide seintele kinnituvad ventilatsioonitorud on sätitud osavalt puidust katte taha, mille ühel osal on visuaalselt torusid varjav funktsioon ning teine osa läheb sujuvalt üle igapäevases kasutuses olevateks klassikappideks.

Puidu kõrval akustilised materjalid

540 õpilasele kavandatud riigigümnaasiumi ruumid on avarad, kuid seejuures hubased, veidi mängulised ning toetavad kaasaegset õpikeskkonda. Koolimaja projekteerimisel on arvestatud kõrgendatud nõuetega ruumide mõõtmetele, asetusele ja ristkasutusele, tuleohutusele ning helile.

“Proovisime puitu maksimaalselt kasutada, aga osa seinu on heliisolatsiooni nõuetele vastamiseks ühelt poolt puidust, teiselt poolt kipsist. Laematerjal ja akustiline krohv täidavad ruumiakustika nõudeid,” tõi Paling näiteid, millised materjalid aitavad puidu kõrval siseruumides heli summutada. “Akustilise pinnana on kõik ära kasutatud. Söökla akende ees on akustilist helisummutusklassi omavad kardinad, kabinettides, klassides, auditooriumis ja õpetajate toa seintel olevate kõla summutavate paneelide vilt on tehtud ümbertöödeldud plastpudelitest.”

Põrandatel ja treppidel kohalik paekivi ning naturaalne linoleum

Koolimaja looduslähedane kontseptsioon peegeldub vastu ka põrandakatete valikust. Paiguti katab põrandaid ja treppe umbes 15 kilomeetri kaugusel asuvast Väo karjäärist kaevandatud naturaalne paekivi. “Mõte oli selles, et materjal oleks kohalik, tuleks võimalikult lähedalt ja oleks väikese transpordikuluga,” põhjendas Paling. Lisaks vananeb paekivi sisearhitekti hinnangul väärikalt. Lõpliku kindluse kasutada kooli põrandatel paekivi sai ta suheldes Eesti Draamateatri, Maarjamäe lossi ja KUMU majandusjuhtidega, kes jagasid edukaid kogemusi selle hooldamisest.

Koridoride ja klassiruumide põrandatel ning avatud aula laial trepistikul on põrandakatete tootja Forbo Marmoleum linoleum. “See peaks igapidi vastu pidama ja on nii naturaalne, et ükski allergik ei tohiks end selles majas halvasti tunda,” arvas Paling. Marmoleum on looduslik põrandakate, mis koosneb peaaegu täielikult naturaalsetest toormaterjalidest, nagu linaseemneõli, männivaik ning puidu- ja paekivijahu, millele lisatakse hulka värvipigmente. Rae gümnaasiumis on kasutatud Marmoleumi ühevärvilisi kollektsioone Walton ja Cocoa.

Põrandalinoleum ka kappidel

Sama Forbo põrandalinoleumi on kohati näha ka kooliruumide kappide peal. “Ta ei ole parem või halvem kui täispuidust spoonitud kapiviimistlus, aga viisime linoleumi kappidele, et visuaalne kontsept jookseks kokku,” juhtis sisearhitekt tähelepanu omanäolisele nüansile.

Linoleumiga kaetud kappe ja põrandaid on kerge hooldada ja vajadusel pesta. Marmoleum on viimistletud Forbo erilise viimistluskihiga Topshield Pro, mis muudab pinna vastupidavaks ja kriimustuskindlaks.

Aula lavaalal industriaalparkett, raamatukogus plaatvaip

Avatud aula niinimetatud lavaalal on kasutatud saare industriaalparketti, mis sobib oma vastupidavusega väga hästi suure koormusega ühiskondlikele põrandatele. Läbinisti väärispuidust põrandakatet on võimalik vajadusel renoveerida ja uuesti lihvida.

Auditooriumi, raamatukogu ja rühmatööruumide põrandaid katavad Desso Fuse ja Fields plaatvaibad. Need on läbivärvitud polüamiidist struktuursed ja vastupidavad silmusvaibad, mis toetavad igati keskkonda hoidvat lähenemist. Vaibad on väikese süsinikjalajäljega ja neid võib pärast kasutusaja lõppemist tehases uuesti ümber töödelda.

Fuse ja Fields vaibakollektsioonide omavaheline kombineerimine annab võimaluse luua sujuvaid toon-toonis üleminekuid ühelt värvitoonilt teisele. Nii saab ruumis lihtsalt markeerida erinevaid tsoone ja moodustada visuaalselt eristuvaid, samas omavahel ühendatud keskkondi. Plaatvaibad on vajadusel lihtsalt asendatavad, lisavad ruumile mugavust ja summutavad helisid.

Murtud toonid ja ilmakaarte järgi jaotatud ruumid

Värvidest on Rae gümnaasiumi koolimaja interjööris kasutatud looduslikumaid, rohkem murtud toone. Domineerivad roheline ja oranž, sekka on lisatud kollast, sinist ja halli.

Õppehoone ruumid on jaotatud ilmakaarte järgi. Klassiruumid paiknevad põhja pool, et hoida neid kuuma päikesevalguse eest. Söökla koos köögiga jääb lõuna ja lääne külge. Idapoolses osas on administratiivplokk. Ruumide planeerimisel on mõeldud, et õpilastel oleks klassiruumidest väljas koridorides ja avatud aladel mugavaid koosolemise ja puhkekohti.

Kõige keerulisemate nõuetega ruumid olid Palingu jaoks laborid, mida ta varem teinud ei olnud. Üldiselt hindas ta loomisprotsessi lihtsaks ja sujuvaks, sest juba konkursitöös oli ette näha, kuidas hakkab kõik planeeringuliselt paiknema. Ainsa viimase hetke muudatusena tõi ta välja klassiruumidesse projektorite asemel paigutatud ekraantahvlid, mis valiti lõpuks eelarvesse mahtumise tõttu veidi väiksemas mõõdus. Nüüd on klassides eesseinas lai kirjutamisala: kõrvuti on nii ekraan kui ka valge tahvel.

Rae gümnaasiumi arhitektid on Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago, Merilin Jürimets, Andrus Kõresaar ja Xenia Sooniste (KOKO arhitektid), sisearhitektid Raili Paling, Kadri Kaldam, Liis Lindvere ja Lilian Männikust (KOKO arhitektid) ning maastikuarhitektid Eleriin Tekko, Katri Soonberg ja Elina Koel (KOKO arhitektid).