Eelmisel aastal toimus Eestis ehituses 366 tööõnnetust, millest 3 lõppesid töötaja surmaga. Sel aastal on tööõnnetusi juhtunud juba 122, mille seas on ka üks surmaga lõppenud õnnetus. Läbivaks jooneks kõigi nende traagiliste sündmuste puhul on turvanõuete eiramine.

„Üheks murekohaks ehitustöödel on isikukaitsevahendite mittekasutamine. Põhjused mittekandmisel on erinevad, kas ei ole tööandja täitnud oma kohustust väljastada töötajale isikukaitsevahendeid või töötaja ei kasuta temale väljastatud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt,“ kirjeldas Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg. Mittekasutamist põhjendatakse  tema sõnul sageli sellega, et isikukaitsevahendid segavad töötamist või ilma neid kasutamata saab töö kiiremini tehtud.

Turvarakmete mittekasutamise kohta on Reisbergil tuua mõned karmid näited.

„Esimene näide on katusetööst, mis peatati vihmasaju tõttu. Töötaja läks plekiga kaetud katusele, et sealt tööriistad ära tuua, sest sadu kestis tööpäeva lõpuni. Eelnevalt töötades kasutas töötaja turvarakmeid, aga tööriistade ära toomisel ta neid enam ei kasutanud. Kuna katuselt kukkunud töötaja hukkus, jääb ainult oletada, et selline lühiajalise töö (tööriistade ära toomine) tegemiseks ei pidanud ta rakmete peale panekut vajalikuks.“

Teine näide on samuti katusetöödelt, kus töötaja oli endale rakmed peale pannud ja läks katusele.

„Selleks, et ohutumalt rakmete ankurduspunktini liikuda, oli katusele paigaldatud käigutee. Ilmselt liikus töötaja ankurduspunkti juurde otse mööda katust, mitte mööda käiguteed ja kukkus kolmekorruselise kortermaja katuselt,“ kirjeldas Rein Reisberg.

Kolmandaks juhtumiks on kukkumine ehitatava hoone teise korruse vahelaelt.

„Ehitusplatsil olnud töötajad väitsid, et varem, nii õnnetuse päeval kui ka eelmistel tööpäevadel, oli kannatanu kinnitanud ohutusrakmed ankurduspunkti külge, kuid kukkumishetkel olid rakmed siiski kinnitamata,“ märkis Reisberg, kelle arvates peaksid need näited andma piisavalt mõtlemisainet nii tööandjale kui töötajale.

„Tööandja peab arvestama sellega, et tema kohustused ei lõpe isikukaitsevahendi väljastamisega. Ta peab ka kontrollima, et isikukaitsevahendeid  kasutataks valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt, alates ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni. Töötaja peab mõistma, et isikukaitsevahendid on ennekõike tema enda kaitsmiseks. Seetõttu ei tasu riskida isikukaitsevahendi mittekasutamisega ka siis, kui tehtav töö tundub lühiajaline või isikukaitsevahendit kasutamata kiiremini ja mugavamalt tehtav.“