Tänavu kevadel Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud magistritööst selgub, et jätkusuutlik ehitamine ei pruugi olla oluliselt kallim, ent eeldab suuremat eeltööd ja valmisolekut keerulisemaks ja aeganõudvamaks tarneprotsessiks.

“Inglisekeelses kirjanduses on kaks terminit (green building ja sustainable building) ja ka eesti keeles tõlgendatakse enamasti rohelist ehitamist ja jätkusuutlikku ehitamist sünonüümidena. Seega on kõige lihtsam definitsioon, et jätkusuutlik ehitamine on ehitamine viisil, mille mõju on keskkonnale ja ökoloogiale väiksem kui tavapraktika korral,” märkis magistritöö autor Cärola Almosen, kes on Tallinnasse rajatava Arter kvartali ehitusobjektil BREEAM teemadega tegelev objektiinsener.

BREEAM on keskkonnamõjude hindamise meetod, mis loodi aastal 1990 ja on esimene omataoline. BREEAM-i puhul hindab sõltumatu kolmas osapool BRE (Building Research Establishment) hoone kvaliteeti. Sertifikaadi saamiseks läbitakse mitu sammu, ehitusprojekti eskiisi etapis toimub eelhindamine, mille käigus arvutatakse hoone esialgne BREEAM tulemus ja pakutakse välja ka potentsiaalsed tulemuse parandamise kohad ning nende maksumus.

Seejärel toimub projekteerimine, mille tulemusena väljastatakse projektile vahepealne sertifikaat (interim certification) ning hoone valmimise järel väljastatakse hoonele lõplik sertifikaat (final certification). Hindamissüsteem on jagatud kümneks kategooriaks, millest üheksa on keskkonnateemalised ja kümnes innovatsioon. Iga kategooriat hinnatakse eraldi ja selle mõju lõpptulemusele sõltub nii hoonetüübist, asukohast kui ka hinnatavast mahust (nt kogu hoone, ainult konstruktsioon, siseviimistlus).

“Arteris on kokkulepitud tase suurepärane (excellent), mis tähendab, et saavutada tuleb 75-85% maksimaalsest tulemusest,” ütles Almosen.

BREEAM mõju on igas etapis erinev

Arteri ehitustööd kestavad veel üle aasta ja seega ei saa BREEAM-i mõjust veel täiel määral rääkida. “Üleüldse on mõju igas etapis veidi erinev ja kuna Arter on minu esimene BREEAM ehitusobjekt, siis ootan põnevusega, mis saama hakkab. Lõputöös käsitlesin perioodi ehituse algusest kuni hoone karkassi valmimiseni ehk 2021. aasta aprillist kuni 2023. aasta juulini.”

Mõjude hindamiseks lõi Almosen hindamissüsteemi, mille abil hindas BREEAM kohustuste aja, finantsi ja lisateadmiste vajadust, aga ka korduvust, sest on nii teemasid, mis vajavad ressurssi iganädalaselt kui ka teemasid, millega tuleb tegeleda ühekordselt.

“Jõudsin järeldusele, et kõik BREEAM-iga kaasnevad kohustused vajavad kas koolituse, nõustamise või iseseisva infootsingu teel saaduid lisateadmisi. Kõige suurem erinevus võrreldes nö tavapärase ehituspraktikaga on aruandlus, näiteks anname igakuiselt aru, kui palju energiat (kütus ja elekter) ja vett kulutame, kui palju materjalide transpordi käigus CO2 õhku paiskame või kui palju jäätmeid tekib ning kui suur hulk jäätmetest taaskasutatakse, ümber töödeldakse või energiatootmiseks kasutatakse,” kirjeldas ta.

Jätkusuutliku ehituse üks eesmärke on 95% jäätmete puhul vältida prügimäele ladustamist. Lisaks on erinevusi ka platsikorralduse poole pealt: kõiges tuleb olla veidi arvestavam kui keskmise ehitusplatsi puhul.

“Platsile on paigaldatud eraldi sööklasoojak, nii platsil töötajatel kui ka ümberkaudsetel elanikel peab olema võimalus anonüümselt ettepanekuid ja kaebuseid esitada, ehitusplatsil olevaid puid tuleb kaitsta 3m raadiuses ning evakuatsiooniõppuse läbiviimine,” tõi Almosen näiteid.

Kasutada tohib vaid sertifikaadiga puitu

Suurim erinevus võrreldes tavapärase ehitamisega on jätkusuutlikkusele rõhumise puhul aruandlus. BREEAM ei sea autori sõnul palju piiranguid, vaid paneb kohustuse keskkonnamõjusid jälgida, võtta kasutusele mõjude vähendamise meetmed ja kogu protsessist aru anda. Ainukeseks suuremaks piiranguks on seaduslikult raiutud ja majandatud puidu kasutamine. See tähendab, et kogu puidul ja puitu sisaldaval materjalil (saematerjal, vineer, OSB, puituksed, aknad, sisse ehitatav mööbel) peab olema FSC või PEFC sertifikaat.

“Sertifikaat peab katma kogu tarneahelat, ehk isegi kui ehituspood müüb sertifikaadiga toodet, aga poel endal sertifikaat puudub, siis meile see materjal ei sobi. Siin kehtib ka arvamus justkui sertifikaadiga materjal oleks kallim. Tegelikult näitab meie kogemus, et materjal on sama või isegi odavama hinnaga, kui ilma sertifikaadita materjal, aga materjali hankimise protsess on keerulisem ja aeganõudvam. Lisaks tuleb ka iga tarne kohta esitada arve, saateleht ja materjali sertifikaat ning jälgida, et kõigi dokumentide peal oleks vajalik info märgitud,” selgitas Almosen.

Kulud ei sõltu ehitusplatsi suurusest

Kõige suurem BREEAM-iga kaasnev kulu on objektiinseneri palgafond, mis Arteris moodustab 0,16% kogu 130 miljoni euro suurusest ehitusmaksumusest.

“Lõputöös hindasin BREEAM tegevuste finantsiliseks kuluks kogu ehitusperioodi jooksul kokku 14 000€, mis moodustab 0,01% ehitusmaksumusest,” märkis Cärola Almosen. “Kokku on kulud seega 0,17% kogu ehitusmaksumusest. Enamus kulusid on sellised, mis ei sõltu ehitusplatsi suurusest. Seega näiteks Merko ehitusobjektil, mille eelarve 30 miljonit eurot moodustaksid BREEAM-iga seonduvad kulud 0,73%, 3 miljoni euro suuruse eelarvega ehitusobjektil aga 7,3%.”