Täiuslik katus ei ole mitte ainult kestev ja veekindel, vaid ka ohutult hooldatav, mis tähendab, et seal saab liikuda ilma libisemis- või kukkumisohuta. Katuse turvatoodete areng on Ruukkis olnud kiire ja valik täieneb pidevalt. Lisaks ohutusele pannakse suurt rõhku ka disainile.

Päästeameti ehituslike tuleohutusnõuete kokkuvõtte kohaselt tuleb korstnale ligipääsu tagamiseks varustada katus spetsiaalse turvavarustusega, mis peab olema aastaringselt kasutatav ja püsivalt fikseeritud. Suurema kui 11-kraadise kaldega katusel tuleb räästast korstnani paigaldada statsionaarne redel või katuseastmed. Kui viilkatusele pääseb luugi kaudu, peab katuseluugist korstnani viima statsionaarne käigusild. 

Omanik peab tagama ohutu ja aasta läbi kasutatava juurdepääsu korstnani. Vastasel juhul võib korstnapühkija tööst keelduda ning halvimal juhul jääb ilma katuse turvavarustuseta ehitatud uus maja sootuks kasutusloata, kui päästeamet selleks kooskõlastust ei anna.

Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja tööinspektsiooni ohutusjuhendi  kohaselt peab kogu katkematu juurdepääsutee ulatuses olema võimalik end ohutusköite ja turvarakmetega allakukkumise eest kaitsta.

Seda, et ohutust ei saa katustest rääkides kuidagi ülehinnata, kinnitas ka Ruukki Productsi tehniline konsultant Ove Erm: “Kui katusel on mingid seadmed või punktid, mis vajavad korralist hooldust, siis nendeni ohutult jõudmiseks peavad olema rajatud korralikud käiguteed ehk redelid ja sillad. Märksõnadeks olgu turvatoodete ning paigalduse kvaliteet ja süsteemi terviklikkus. Kõik lahendused peavad olema sertifitseeritud ja testitud.“

Paraku on tihti nii, et alles siis, kui midagi on juhtunud, hakatakse tõsisemalt katuse turvatoodete peale mõtlema. Näiteks kui kahjustada on saanud autod parkas või kellelegi on lumi katuselt kaela sadanud. 

Turvatoodete areng ei peatu

Ruukki turvatoodete valik on lai: redelid, sillad, turvatrossid (SafeLine), lumetõkked jne. Raske on leida lahendust, mida Ruukki ei paku. Kõige rohkem ostetakse Ermi kinnitusel lumetõkkeid, redeleid ja katusesildu. Need on esmatasandi turvatooted, mis teevad katuse ohutuks.

Kui Eestis ringi liikuda, siis paljudel katustel võib Ermi hinnangul välja tuua mõne puuduse: “Ebapiisav katusesildade või käiguteede arv, lumetõkkeid pole paigutatud kriitilistele kohtadele. Eeskujuks sobiksid Soome ja teiste Põhjamaade katused, kus normid ja regulatsioonid väärtustavad rohkem kasutaja ja hoone elaniku ohutust. Kui võrrelda näiteks Rootsi nõuetega, siis meil on sinna veel pikk maa minna.“  

Katuse turvatooted ja nende kasutamine on viimastel aastakümnetel läbi teinud tohutu arengu. Katuste turvalisuse tagamisel peetakse tänapäeval elementaarseks mitut aspekti:

• Redelid katusele / seinaredelid, mis võimaldavad ohutut ligipääsu
• Katusesillad / käiguteed korstende ja seadmete juurde
• Lumetõkked 
• Turvaköied / trossid
• Ankurduspunktid
• Süsteemne lähenemine 

Erm ei mäleta, et midagi sellist oleks aastakümneid tagasi olnud. “Areng on tohutu. Ohutust väärtustatakse üha enam. Turvatooted on loomulik lahendus iga katuselaheduse juures.“

Ja areng ei peatu, sest katuse turvatooteid täiustatakse pidevalt. “Lumetõketel on näiteks uusi mudeleid. Kui katusel on päiksepaneelid, on mõistlik kasutada kõrgemaid lumetõkkeid, et lumi libedate paneelide pealt joostes neist lihtsalt üle ei jookseks. Ka olemasolevate laheduste juurde saab lisada vajadusel kõrgendused ja lisatoru. Korterelamutele, kus otse räästa all on kõnnitee või autoparkla, on tark paigaldada kindlamad võrelumetõkked, et ka läbi tõkete lipsanud jäätükk ei pääseks liikujaid või vara ohustama. Tänapäeval peetakse juba elementaarseks, et lumetõkked planeeritakse spetsiifiliselt iga katuse osa järgi, mitte ei paigaldata juhuslikult,“ loetles Erm.

Nõudeid katuse turvatoodetele määravad üha täienevad Euroopa standardid ehk EN-normid. Muutusi tuleb pidevalt, kuna uusi tooteid ja lahendusi tekib järjest juurde. Materjalid ja tehnoloogiad arenevad kiirelt ja kõiki neid tuleb standardite ja testidega kaasajastada. Kõik lahendused peavad olema sertifitseeritud ja testitud. Kohustuslik on CE märgis. Alati ei ole see võimalik, kui mõnel tootel sertifitseerimiseks standard puudub. Siis testitakse mõne siseriikliku normi alusel. “Paraku puuduvad Eestis turvatoodete kasutuse kohta konkreetsed normid. Tihti kopeerime naabermaid Soomet ja Rootsit,“ kahetses Erm.       

Tootearendusest kõneldes ütles ta, et ka katuse turvatoodete puhul liigutakse materjalide poolelt kergemate, tugevamate, korrosioonikindlamate materjalide poole. Olulisel kohal on libisemisvastased pinnad. Näiteks saab tuua SafeGrip redeli oma karestatud pindadega.

Samuti on üha tähtsam turvatoodete paigalduse kiirus ja mugavus ning paigaldusjuhendite arendamine, et kõik toimiks võimalikult ladusalt ja juhendid oleks kasutajasõbralikud. “Hästi olulised on toodete keskkonnasõbralikkus ehk taas ringlusse võetavad materjalid, võimalikult väike jalajälg ja tootmise energiatõhusus,“ kirjeldas Erm tootearendajate prioriteete.

Ruukki turvatoodete valik üha täieneb. Palju head tagasisidet on saanud SafeLine trossisüsteem, mis võimaldab kasutajal käiguteedel (seinaredelid, katuseredelid, katusesillad) liikudes ka ennast kinnitada. “Enamasti on levinud arvamus, et sellised süsteemid on vajalikud kõrgemate hoonete nagu näiteks korterelamute puhul, aga ohtlikult võib kukkuda ka madalama eramu katusel liikudes. Kindlasti tasub seda süsteemi kasutada ka siin,“ soovitas Erm.

SafeLine süsteemi teeb eriliseks asjaolu, et sama lahendus kulgeb läbi erinevate toodete maapinnast kuni lõpp-punktini katusel, mis tähendab sedagi, et kasutajal ei ole vaja ennast ümber haakida, kui käigutee vahetub näiteks katuseredelist sillaks. 

Suur rõhk on Ruukkis ka lamekatuse turvatoodete arendamisel. Erm rõhutas, et nad ei paku turvatooteid ainult terasest kaldkatustele. “Näiteks võib tuua turvapiirded, ankurdamissüsteemid ja hooldusteede lahendused. Lamekatuste lahenduste arendamine on üha olulisem, kuna suur osa äri- ja tööstushooned on lamekatusega. Kuumaga bituumenist lamekatusel käies võib seda vigastada, kuna see muutub pehmeks. Siingi on olemas lahendused, et ehitada käiguteed näiteks seadmeteni, mida on vaja korraliselt hooldada aasta ringi.“

Turvatooted ehivad katust

Mööda ei saa ka asjaolust, et nii hoonete projekteerijad kui omanikud nõuavad, et kõik näeks pisimate detailideni hea ja terviklik välja. Ka turvatoodete puhul tuleb sellega arvestada.

Kuigi Ruukkis on esikohal toote turvalisus, ei tehta siin järeleandmisi väljanägemise arvelt. “Muidugi on disain ja turvatoote väljanägemine tähtis. Meie turvatooted sobituvad hästi meie katusematerjalidega. Võib isegi öelda, et need kaunistavad katust. Ei tea ühtegi meie toodet, mis ei sobituks kuidagi Ruukki katuseprofiilidega. Värvitoonid ühtivad ja lahendused samuti. Komplektsus on väga oluline. Eelistame alati lahendusi, kus sama lahendust saab kasutada erinevates positsioonides ja toodetel. Näiteks SafeLine turvatross sobib nii seinaredelile, katuseredelile kui ka katusesillale. Sama lahendus kulgeb läbi erinevate toodete,“ selgitas Erm.

Turvatoodete katusele paigaldamisel on kindlasti oluliselt soodsam need paigaldada kohe koos katuse materjalidega. Nii ei ole hiljem paigaldajal vajadust neid taas objektile paigaldama tulla, mis tähendab omaniku jaoks ühtlasi kokkuhoidu. “Olenevalt objektist ei ole vaja näiteks taas tellinguid hakata püstitama ja tööd saab teha turvaliselt siis,  kui need seal juba paigas on. Tehasest saadetakse ühe transpordiga koos katusematerjalidega kohe kogu katuse komplekt objektile ja hiljem ei lisandu eraldi transpordikulusid,“ soovitas Erm. Samas, kui rahaline pool on katust vahetades piiratud, on tehniliselt kõiki turvatooteid võimalik katusele paigaldada ka tagantjärele.  

Katuse turvatoodete olemasolu kontrollitakse pigem küll enne uuele hoonele kasutusloa andmist, aga sellega asi pahatihti piirdub. “Ma väga ei usu, et siin pidev kontrolltegevus käib. Uute hoonete projekteerimisel ja kasutusloa saamisel turvatoodete olemasolu kontrollitakse, aga tegelikult peaks turvatooteid ja nende olukorda regulaarselt iga aasta kontrollima. Selline kontroll ja vajalik dokumenteerimine puudub täna Eestis. Teema on suhteliselt reguleerimata,“ tõdes Erm.

Päästeameti ohuteavituse ja kommunikatsiooniosakonna nõunik Berit-Helena Lamp tõdes, et katuse turvatoodetega on ametil üldjuhul vähe kokkupuudet. “Kuigi enamasti kasutavad päästjad päästesündmuste korral oma ohutuse tagamiseks pigem päästetehnikat ja -varustust, kontrollitakse hoone ehitamise ja selle kasutuselevõtu käigus, kas päästjatele on tagatud ligipääs katusele, mida saab lahendada väliste redelite ja hoonesiseste luukide kaudu,“ ütles Lamp.

Sama põhimõte kehtib ka ligipääsul korstnale, mida hakkab kasutama korstnapühkija. Katusele ja korstnale ligipääsu kohta võib infot saada Päästeameti kodulehelt.