Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi vanemlektor ning hoonete ja rajatiste õppekava programmijuht Simo Ilomets ütleb, et ehitussektoris alanud rohepöörde keskmes on ressursitõhusus, materjalide ringne kasutus, jäätmetekke vähendamine ning pikaajalised, hoonete elukaare ülesed jätkusuutlikud lahendused.

Ilometsa selgitusel on kogu ehitatud keskkonnal — nii olemasolevatel kui tulevikus ehitatavatel hoonetel ja rajatistel – tohutu keskkonnamõju ja ressursivajadus. “Prognooside kohaselt peaks kogu ehitatud keskkonna maht globaalselt aastaks 2060 umbes kahekordistuma,” märkis Ilomets. “Kui me täna mõtleme, et maailmas on päris palju hooneid ja rajatisi ning taristut, siis selle kahekordistamine on päris tõsine number.”

“Prognooside kohaselt peaks kogu ehitatud keskkonna maht globaalselt aastaks 2060 umbes kahekordistuma.”

Sellised prognoosid on seotud eelkõige demograafiaga – nii rahvastiku arvu kasv kui ka ümberasumine, kuna kliimamuutuste tõttu muutuvad paljud linnad ja piirkonnad elamiskõlbmatuks.

Ta rõhutas, et enamik ehitatud keskkonnast pärineb maapõueressurssidest ning senine materjalikasutus ei ole enam jätkusuutlik. “Me ei saa niivõrd palju enam kaevandada ehitusmaterjalide tootmiseks, kui me siiani oleme teinud. Pigem peaksime liikuma ringse materjalikasutuse suunas ning üks märksõna võiks olla ressursitõhusus ehk kuidas olemasolevaid ressursse, nii maavarasid kui ka juba neist ehitatud keskkonda, eesmärgipäraselt ja optimaalselt kasutada, vähendades uue kaevandatava esmatoorme vajadust.”

Lisaks ehitamiseks kasutatavatele teada-tuntud maavaradele nagu liiv, kruus, lubjakivi on Ilometsa kinnitusel rida teisi suure potentsiaaliga ressursse, näiteks savipõhised pinnase väljakaeved. “Puitu kasutatakse ehituses üha rohkem ning see on positiivne, kuid puit ei sobi igale poole ning seda ei peaks teistele materjalidele, näiteks betoonile vastandama.”

Kestlik ehitamine tähendab Ilometsa sõnul materjalikasutuse optimeerimist — iga materjal õige koormuse või keskkonna tingimustes, arvestades tema omadusi. “Üks väärtuslik ressurss, mis on pigem seotud hoonete kasutamise kui ehitamisega, on vesi — peaksime liikuma joogivee kvaliteediga vee kokkuhoiu ning veekasutuse optimeerimise suunas, muu hulgas näiteks halli ja musta reovee eraldi kogumine, sademevee kasutamine kastmiseks ja valingvihmade puhverdamine rohekatustes.”

Rohepöörde fookus ja eesmärgid

Ilomets tõi välja, et ehitussektori rohepöörde keskmes on ressursitõhusus, materjalide ringne kasutus, jäätmetekke vähendamine ning pikaajalised jätkusuutlikud lahendused. “Me väärtustame olemasolevaid ressursse, proovime neid ringselt kasutada, vähendada jäätmeteket ja mõelda pika perspektiiviga jätkusuutlikele lahendustele,” sõnas ta.

Olulise eesmärgina nimetas Ilomets kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050. Ta lisas, et Eestis on juba mõne aasta pärast plaanis kehtestada hoonete süsinikujalajälje nõuded: “Nii nagu meil on energiatõhususe nõuded, tulevad ka hoonete süsinikujalajälje nõuded —arvutuskohustus peaks tulema 2028. aastal ja piirväärtused 2030. aastal.”

Eesti kontekstis on Ilometsa sõnul oluline kogu hoonefondi jätkusuutlik kaasajastamine. Lisaks sellele, et 2050. aastaks peaks hoonefond olema kliimaneutraalne ja kliima suhtes püsiv, peab kogu siinne, valdavalt nõukogude perioodist pärit hoonefond olema jätkusuutlikult kaasajastatud.

Ilomets tõi välja, et prognooside kohaselt jääb umbes viiendik kuni veerand hoonetest kasutusest välja ning need tuleks lammutada. “Ülejäänud ca 75-80% tuleks jätkusuutlikult ja ringselt renoveerida,” märkis ta. “Oluline on, et hooned oleksid energiatõhusad ning ehitusmaterjalide tootmise ja transpordi süsinikuheide võimalikult madal.”

Tuleviku märksõnaks peab olema ringne materjalikasutus ja projekteerimine

Ilomets rõhutas, et materjalide ringne kasutamine peab olema läbiv nii uusehitiste kui renoveerimise puhul. “Me saame hooned kokku panna ehk monteerida ja võimalikult suurte tükkide kaupa tervetena lahti võtta ning neid samu modulaarseid ja ringseid elemente mujale uuesti kasutada.”

Ta märkis, et ringse arhitektuuri ja ehitamise põhimõtteid on Lääne-Euroopas rakendatud juba paarkümmend aastat ning ka Eestis on see teema järjest enam päevakorral. “Materjalitootjad on valmis neid materjale kasutama, kui neilt seda tellitakse ja kui on kõrvaldatud takistused, mis on seotud kvaliteedi ja selle tõendamisega.”

Roheoskused ja hariduse roll

Ilomets tõi esile ka roheoskuste arendamise olulisuse, selgitades, et ehitusvaldkonna roheoskusi tuleb vaadata kolmel tasandil: üldised kestliku arengu roheoskused, ehitusvaldkonna roheoskused ning kitsamad erialaspetsiifilised oskused.

“Kompetents koosneb teadmistest, oskustest ja hoiakutest. Nüüd on võetud suund praktilistele oskustele – et lisaks teadmistele ja õigele suhtumisele oskame ka päriselt oma tööd jätkusuutlikult teha,” rõhutas Ilomets.

“Kompetents koosneb teadmistest, oskustest ja hoiakutest.”

Tema sõnul on suurim vastutus targa tellija, arhitekti ja projekteerijate käes, kuna liigume lineaarselt projekteerimiselt integreeritumate hangete suunas, kus hoone valmimisega seotud meeskond tuleb kokku varasemas projekteerimise etapis ja teeb koostööd. Riigi ja kohaliku omavalitsuse kui seadusloome ning ruumilise planeerimise kavandajate võimuses on kutsuda ellu muutusi ja luua tingimused kestliku tervikvaate tagamiseks partnerite koostöös.

Lisaks ehitusinseneeriavaldkonna oskustele on olulisel kohal ka probleemi sõnastamine, info otsimine ja selle usaldusväärsus, kriitiline mõtlemine, empaatia, osapoolte vaheline suhtlus ja muud n-ö pehmemad üld- ja ainevaldkondlikud pädevused.

Põhjamaad ja Lääne-Euroopa on mõneti Eestist ees, kuid see annab Ilometsa sõnul võimaluse häid praktikaid üle võtta ja meile sobivaks kohandada. “Meil on võimalus neid häid praktikaid importida, kohandada meie hoonete ja ehitussektori materjalide põhiseks ning vältida ebaõnnestumisi, mida mujal on eksperimentaalselt tehtud.”

Nii kõrgkoolides kui kutseõppeasutustes töötatakse välja uusi peaerialasid, mikrokraade ning õppeaineid. Loodav õppevara on kasutatav roheoskuste omandamiseks nii tasemeõppes kui ka sektoris juba töötavatele spetsialistidele täiendkoolituse formaadis. Ta rõhutas, et roheoskused ei ole eraldi asi, vaid seotud paljude muude arengutega. Tulevikus tuleb rohe- ja digioskusi arendada käsikäes. “Kindlasti üritame teha rohe- ja digipööret koos, läbipõimunult.”