“Inimestel, kes töötavad osalt kodust, osalt kontoris kohapeal, tekib mõtestatud küsimus, miks minna kontorisse,” rääkis kaasaegseid töökeskkondi loov disainer Martin Pärn. “Põhjus ei ole reeglina iseseisvat süvenemist vajav töö, vaid koostöö.” Selliseks, töötajate käitumist toetava ning läbimõeldud koostööalade ja sotsiaalse ruumiga bürooks on kujunenud ettevõtte SK ID Solutionsi kontor.

Üle maailma e-identiteedi ja digiallkirjastamise lahendusi pakkuva ettevõtte SK ID Solutionsi (SK) kontoris on igal töötajal oma isiklike seadmetega töökoht, sest see on nende töö iseloomu arvestades väga oluline. Ent sama vajalik on neile olla koos oma tiimiga.

Neid soove järgides aitasid disainibüroo Iseasi loovjuht ja disainer Martin Pärn ning sisearhitekt Edina Dufala-Pärn kolme aasta jooksul panna olemasoleva maja vorm ettevõtte töökultuuri kasuks elama. “Analüüsime, milline on idee, mille poole nad pürgivad, ja kuidas nad on varasemalt oma ruume kasutanud,” kirjeldas Martin Pärn, millest algab töökeskkonna muutmine. “Korjame töötajate käitumisandmeid, palju nad kontorit kasutavad ja mille jaoks. Teeme küsitlusi ja sügavamaid intervjuusid, et saaksime ettevõtte kultuurist parema kujutluse.”

Ruum kui otsene kultuuri tekitaja ja mõjutaja

Edina Dufala-Pärna hinnangul ei ole ruum taust ega ka pelgalt töökultuuri osa, vaid otsene kultuuri tekitaja ja mõjutaja. “Ruum suunab, mida seal saab ja ei saa teha. Meie aitame otsida uusi võimalusi, mida ruum võiks pakkuda, et soovitud käitumist toetada,” selgitas ta. Lõpptulemusteni jõudmine on pikk teekond, kuid kui kaasatud on nii töötajad kui ka juhtkond, kes juba analüüsimise käigus mõtlevad ette, saab hakata ideid vähehaaval katsetama ka olemasolevas keskkonnas.

“Ruum suunab, mida seal saab ja ei saa teha. Meie aitame otsida uusi võimalusi, mida ruum võiks pakkuda, et soovitud käitumist toetada.”

Sisearhitekt Edina Dufala-Pärn.

SK tööruumide muutmise sisendiks ei olnud algselt otsene probleem, vaid esmane ülesanne oli välja selgitada, mis töötajate heaolu segab ja millisest töökeskkonnast nad unistavad. Lisaks on ettevõte aastate jooksul jõudsalt ja kiiresti kasvanud, millega kaasnes vajadus töökeskkonda avarada ja ümber korraldada. Algupäraselt ühelt korruselt laieneti kahele ja poolele korrusele.

Igal tööperel oma koduala

Kui ideaal, kuhu organisatsioon tahab liikuda ja kuidas käituda, on leitud, tuleb veel arvestada arhitektuuri seatud raamidega – iga idee leiab oma väljundi konkreetses arhitektuurses kohas. SK bürooplaan oli algselt traditsiooniline: koridoride ääres akende all paiknesid tööruumid, koosolekuruumid paigutusid kontori keskele ja jäid nii loomuliku päevavalguseta.

Dufala-Pärna sõnul on nad püüdnud erinevates projektides luua bürookeskkonnad just ilma kitsaste pimedate koridorideta, et saavutada ruum, kus iga pind on kasulik, kus kõik toetab nii suhtlemist kui ka töötegemist. Nüüd, kui SK kontori interjööris on liigsed seinad eemaldatud ja ruumiplaani on soovide järgi kohandatud, on kogu töökeskkond ühtlaselt valgusküllane.

Igal tööperel on oma nii-öelda koduala, mida liigendavad koostööruumid ja võimalus eraldumiseks. Kogu kollektiiv saab kokku keskmisel korrusel sotsiaalses ruumis, millel puudub jõuline sisustus, et selle kasutust oleks võimalk vabalt muuta: seal mängitakse lauatennist, peetakse seminare, korraldatakse suuri koosolekuid või vastuvõtte. Samal korrusel paikneb ka klienditsoon.

Terviklikuks seotud ruum

Kontori läbivat ideed tugevdab sinna spetsiaalselt loodud keerdtrepp, ühendades läbi kolme korruse kogu ettevõtte argielu. “Nii ei pea nad kolm-neli korda piiksutama: minema sissepääsukaardiga liftihalli, sealt liftiga soovitud korrusele,” kirjeldas Martin Pärn, milline oleks korrustevaheline liikumisvõimalus büroosisese trepita.

Kogu töökeskkonnas punakasoranžiks, ettevõtte logo tooni värvitud avatud torustikuga lagi seob visuaalselt kõik pinnad üheks. “Ma ei arva, et laetorud peaksid alati näha olema, aga kui lagi on nii madalal, peab midagi välja mõtlema, et see ei tunduks nii madal,” rääkis ta. Kui mõttetasandil võib punakasoranžiks värvitud lagi tunduda veidi eredana, siis tegelikkuses ei pane seda ruumis olles üldse tähelegi.

Kestvad ja ehedad materjalid ka põrandatel

Interjööris kasutatud materjalide valik lähtub eelkõige sellest, et tooted harmoneeruksid kogu töökeskkonna ideega. Seejuures on nad ka kestvad ja ehedad. “Ettevõte on väga huvitatud oma jalajäljest ja nad ei lähe sellega vastuollu,” nentis Pärn.

Näiteks põrandakatetest on suurema käimisliiklusega ruumides, nagu kliendialad ja sotsiaalsed ruumid, kasutusel Artigo Kayar kummikatted ja Forbo naturaalne linoleum Marmoleum Cocoa. Mõlema materjali disain sisaldab looduslikke kiude: Marmoleum Cocoa kakaokoori ning Ettore Sottsassi loodud Kayar kookoskiude. Nii on ühendatud erinevad ruumifunktsioonid ning loodud ainulaadse teralise välimuse ja tekstuuriga pind, mis näeb loomulik välja, on stiilne ning peidab peale vaadates mustustki.

“Me ei mõtle nii, et teeme asja, mis on trendikas täna. Kui kvaliteetselt teha, siis see püsib ajas.”

Sisearhitekt Edina Dufala-Pärn.

Üksuste tööalade ja koosolekuruumide põrandatel annavad ruumile mugavust ja summutavad helisid Desso plaatvaibad Fields ja Fuse. Vaipade kombineerimisel loodud toon-toonis üleminekud aitavad moodustada visuaalselt eristuvaid, kuid sisuliselt omavahel ühendatud keskkondi. Läbivärvitud polüamiidist struktuursed ja vastupidavad silmusvaibad on väikese süsinikjalajäljega ja neid võib pärast kasutusaja lõppemist tehases uuesti ümber töödelda.

Varasem mööbel koos Eesti tootjate loominguga

Palju varasemas kontorilahenduses kasutusel olnud mööblit jäi alles, sest näiteks lauajalgu, mis kestavad kakskümmend või enam aastat, ei ole mõtet välja vahetada. Lisatud on Eesti tootjate, seal hulgas Iseasi disainitud mööblit. Kontorimööbli sarja Intuit signatuurtoodetest on valitud interjööri istuja liikumisega kaasa kõikuvad töötoolid Hubert ja avatud planeeringuga töökeskkondadesse loodud heli summutavate omadustega diivaniseeria August.

“Me ei mõtle nii, et teeme asja, mis on trendikas täna. Kui kvaliteetselt teha, siis see püsib ajas,” arvas Dufala-Pärn. Esiteks peavad loodud ruumid ning sealsed materjalid ja mööbel taluma tavapärast kulumist, teiseks võiksid need kesta oma kasutuses ka moraalselt, ka siis, kui töötajate käitumine aja jooksul muutub.