Liigu sisu juurde

Soovitused kaasomanikule elektrilaadijate paigaldamisel

Millised kokkulepped on vajalikud elektrilaadija paigaldamisel ühisomandis olevale kinnistule?Foto: Istockphoto

Seoses elektrisõidukite populaarsuse kasvuga tõuseb oluliselt nõudlus elektriauto laadijate järele. Kuna avalikud laadimispunktid ei suuda sõidukiomanike vajadusi rahuldada ja oluliselt mugavam on sõidukit laadida enda kodu või töökoha juures, paigaldatakse üha enam elektrilaadijaid elu- ja ärihoonete juurde.

Laadimispunktide rajamine hoonete juurde, mis on ühe isiku ainuomandis ja –kasutuses, ei tekita tõenäoliselt olulisi juriidilisi väljakutseid. Sellisel juhul seisneb ainuomaniku tegevus eelkõige tehniliste küsimuste lahendamises, seadmete ja/või asjakohaste laadimisteenuste ostmises ning ehitus- ja kasutusteatise esitamises. Keerulisem on olukord siis, kui kinnistu, millele soovitakse elektrilaadijat paigaldada, on kaasomandis. Muuhulgas puudutab see mitmeid korterihooneid, kuna üldjuhul on korterelamu parkla ja hoov kõikide korteriomanike kaasomandis.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Esmalt tuleb igal kaasomanikul silmas pidada, et seaduse kohaselt toimub kinnisasja valdamine ja kasutamine sõltuvalt asjaoludest kas kõikide kaasomanike kokkuleppel või kaasaomanike enamuse otsuse alusel. Eeltoodust tuleneb, et elektrilaadija paigaldamiseks (sh parklasse, hoovi ja hoone seinale) võib sõltuvalt varasematest kaasomanike vahelistest kokkulepetest olla vajalik eelnevalt saada kõikide kaasomanike nõusolek või võtta vastu sellekohane kaasomanike enamusotsus. Teatud erisustega kehtib eeltoodu ka siis, kui hoone on jagatud korteriomanditeks ja korteriomanikud kasutavad parkimiskohti erikasutusõiguse alusel. Oluline on siinkohal rõhutada, et elektrilaadija paigaldamine hõlmab üldjuhul ka teataval määral ehitustööde teostamist ning kinnistu ja hoone kui terviku elektrisüsteemi sekkumist ning mida intensiivsem on sekkumine, seda tõenäolisemalt tuleb vajalikud tegevused kooskõlastada teiste kaasomanikega. 

Hindamaks seda, kas laadijate paigaldamine eeldab kaasomanike ja/või nende enamuse heakskiitu, tuleb arvesse võtta ka laadijate kasutamise tagajärjel kaasnevaid mõjutusi ja laadimisala senist kasutusotstarvet. Näiteks juhul, kui lisatulu teenimiseks paigaldatakse eraparklasse avalikult kasutatav elektrilaadija, võib parkla kasutamine laadimisteenuse osutamiseks olla vastuolus selle varasema otstarbega. Parkla majandusliku otstarbe muutmine on aga lubatud üksnes kõikide kaasomanike kokkuleppel. Lisaks ei ole välistatud, et laadija paigaldamise tõttu suurenev parkla kasutusintensiivsus häirib teisi kaasomanikke, kellel võib seetõttu olla õigus nõuda laadijate eemaldamist või muul viisil häiringute lõpetamist.

Laadijate paigaldamisel tuleb hinnata ka seda, kas parkimiskoha ja laadija kasutamiseks on vajalik kasutuskord ehk kaasomanike vaheline kokkuleppe, mis sätestab tingimused kaasomandis oleva vara (nt kinnistu) kasutamiseks. Kasutuskorra kokku leppimisel tuleb omakorda arvesse võtta, et õigusjärglaste (nt pärijate ja tulevaste omanike) suhtes kehtib üksnes kasutuskord, mis on sõlmitud notariaalselt ja kantud märkusena kinnistusraamatusse.

Kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine on asjakohane näiteks juhul, kui kaasomanikud soovivad kulude kokkuhoiuks paigaldada parklasse ühe või mitme kaasomaniku parkimiskohale nn ühise elektrilaadija.  Seejuures vastava kasutuskorra (või selle muudatuse) kinnistusraamatusse kandmine on soovitatav isegi siis, kui olemasolevad kaasomanikud kõikide kaasomanike kasutusõigust ja väljakujunenud kasutustavasid praktikas aktsepteerivad, kuna tulevased kaasomanikud ei pruugi sellise korraga nõustuda. Sellisel juhul võib kaasomanik takistada laadija kasutamist teiste kaasomanike poolt, kui laadija paikneb kinnistusraamatusse kantud kasutuskorra kohaselt tema parkimiskohas. Probleem võib kaasomanikku „kummitama“ jääda ka siis, kui ta enda kaasomandi võõrandab, kuna tulevane omanik saab endisele kaasomanikule ette heita lepingu rikkumist, kui kaasomandi müümisel lubati tulevasele omanikule laadija kasutamise võimalust. 

Kinnistusraamatusse kasutuskorra kandmine on asjakohane ka siis, kui kaasomanike vahel tuleb sõlmida kokkulepped laadijaga seonduvate kulude katmiseks või tulude jaotamiseks. Küsimus tulude ja kulude jagamisest on aktuaalne muuhulgas olukorras, kus laadija on kõikide või osade kaasomanike ühises kasutuses (eriti, kui laadija asub ühe kaasomaniku parkimiskohal) või kus kaasomaniku ainukasutuses olev laadija paikneb väljaspool tema parkimiskohta. Vastava kasutuskorra kokkuleppeta on äärmiselt keeruline hinnata ja tõendada, kuidas peaksid kaasomanike vahel õiglaselt jaotuma laadija haldamise ja kasutamisega seotud kulud ja tulud. Isegi, kui kaasomanike vaheline tulude ja kulude jaotus on asjaolude pinnalt selge ja/või poolte vahel on sõlmitud vastavad lihtkirjalikud kokkulepped, siis probleem ilmneb kaasomaniku vahetumisel. Nimelt, nagu ülal selgitatud, siis kaasomanike kokkulepped on järgnevatele omanikele siduvad üksnes ulatuses, milles need on kantud kinnistusraamatusse. 

Laadimispunktide paigaldamisel tuleb lisaks arvestada, et elektriauto laadijad on Eestis võrdlemisi uus nähtus, mistõttu puudub õigusselgus selles osas, kas laadimispunktid on käsitletavad kinnisasja olulise osana. Sõltuvalt sellest, kas elektrilaadijat käsitleda püsivalt paigaldatud ehitisena või paigaldisena, võib laadimispunkt saada kinnisasja oluliseks osaks. Kui laadimispunkt on kinnisasja oluline osa, siis on ühtlasi laadimispunkt kõikide kinnistu omanike kaasomandis (ning kaasomanike vahel jaotuvad eelduslikult võrdeliselt nende kaasomandi suurusega laadijaga seonduvad kulud ja tulud). Omandiõiguse küsimustega seonduvaid riske on võimalik maandada, sõlmides ja kandes kinnistusraamatusse sellekohase kasutuskorra kokkuleppe või servituudi lepingu, mille alusel seatakse kaasomaniku või temale kuuluva korteriomandi kasuks õigus elektrilaadija paigaldamiseks, majandamiseks ja eemaldamiseks. Viimane neist ehk servituudileping on omandiküsimuste lahendamiseks sobivaim, kuna selle alusel püsitatud laadija ei ole käsitletav kinnisasja olulise osana ning jääb servituudi omaja omandisse.

Kokkuvõttes on elektriautode levik ning seda toetava laadimistaristu arendamine vaieldamatult tervitatav ja kliimakaitse aspektidest lähtuvalt vajalik, kuid taristu paigaldamisel tuleb silmas pidada ka õigussuhted teiste isikutega ja seonduvaid riske. Põhjalik juriidiline ettevalmistus ennetab võimalikke konflikte kaasomanikega.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kogemus loeb

Eesti Rahva Muuseumi ja Raadi mõisapargi vahetusse lähedusse oleme ehitamas uut kaheksa kortermajaga elamukvartalit Raadiraja. Lisainfo: raadiraja.ee.

Ehitustrust on asjatundlik partner ja toetab Teid ehitusettevõtmistes.

  • Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine
  • Projekteerimis- ja ehitustöövõtt
  • Hoonete ehitus
  • Kinnisvaraarendus
Tutvuge tehtud töödega