Liigu sisu juurde

Tallinn loodab teede projekteerimisel alatasa tekkivaid probleeme vältida reeglite karmistamise ja ametnike hulga suurendamisega

Tee-ehitus Tallinna kesklinnas. Foto: Teele Toova / Postimees / Scanpix

Tänavu kevadel Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud magistritööst selgub, et Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti (KeKo) tellitud teedeehituse projektid maadlevad tihti probleemidega, mis oleks enamasti välditavad, kui projekteerimise projektijuhid oma töökohustuste täitmisega hakkama saaks.

Magistritöö autor Liisa Ilves on ametis KeKo projektide ja planeeringute menetlemise osakonna peaspetsialistina ning omab seega ameti tööst üsna põhjalikku ülevaadet. Viimasel kahe aasta jooksul on autori sõnul näha nelja suurema probleemi — parkimise korraldamise, vertikaalplaneeringu, asfaltbetooni tüübi valikute ning projektist puudu olevate lisade —paranemist.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

“Peamiselt esineb inimlike eksimusi,” tõdes Liisa Ilves. “Näiteks katendite taastamisel jääb märkimata mõni kõnnitee mahasõit või ei pane projekteerija tähele olemasolevaid katendite vuuke, milleni tuleks teekatendid taastada.”

Suuri puudusi on veel vertikaaliga sademevee suunamisel mittetoimivasse või mitte piisava vee vastuvõtu võimet omavasse sademevee kanalisatsiooni. Antud probleemi lahendaks autori hinnangul see, kui jälgitaks rohkem Tallinna geomõõdistuste infosüsteemis olemasolevate trasside asukohti ning seda, kas need on kasutusel.

Palju probleeme on esinenud ka sellega, et projekteerimise käigus valitakse vale asfaltbetoon, mis tegelikult antud projekti puhul sobiv ei ole. Lisaks selgub ehitustööde käigus tihti, et projekt ei vasta tegelikkusele ja taastatav või asendatav teekate peidab endas üllatusi.

“Probleemid tekivad peamiselt siis, kui ehitustööde käigus avastatakse, et olemasolev konstruktsioon ei ole siiski selline, nagu eeldati. Näiteks freesimistööde käigus avastatakse, et kihtide arv on eeldatust kas suurem või väiksem, siis tuleb teha otsus koostöös ehitaja, tellija järelevalve ja linna teedeinseneriga leidmaks parim võimalik lahendus,” märkis Liisa Ilves.

Projektijuhid ei saa tööga hakkama

2021. aasta novembrikuus lõi KeKo uued ametikohad projekteerimise projektijuhtimiseks. Antud osakonna eesmärgiks oli jätta kõik ameti tellitud teeprojektide juhtimine ameti siseseks. Seni pole projekteerimise projektijuhid aga suutnud esitada piisavalt hea kvaliteediga ehitusprojekte, mille tõttu on ehitusprojektide koostamise eelarve läinud märgatavalt suuremaks.

“Lisaks on olnud projekte, kus on ühele tänavalõigule esitatud kokku kolm erinevat teeprojekti, millest kaks on tellinud KeKo,” märkis Liisa Ilves.

Et vältida vigade tekkimist projekteerimise käigus, tuleks tema hinnangul eelkõige pöörata rohkem rõhku kõrvalkinnistute seisukorrale ja seal kehtivatele ehitusprojektidele ja detailplaneeringutele. Sellega välditaks liigseid kulutusi ning ohtu, et ühele alale koostatakse mitu ehitusprojekti.

Siiski ei arva Ilves, et KeKo oleks oma ülesannete täitmisel ebapädev. Ka ei pea ta vajalikuks projekteerimise projektijuhtide ametikohtade kaotamist.

“Antud küsimuse juures pööraksin eelkõige rõhku sellele, et magistritöö analüüs on koostatud kindlal ajaperioodil, 01.09.2021 – 30.04.2023. Oluline on selle rõhutamine see tõttu, et alates 01.05.2023 alustas KeKo’s tööd kaks uut osakonda – Linnakeskkonna ja taristu kavandamise osakond ning taristu kvaliteedinõuete osakond. Antud osakondade eesmärgiks on kavanda taristuid sihtotstarbelisemalt ning parandada projektide ja ehituse kvaliteeti läbi loodavate uute nõuete,” selgitas Liisa Ilves.

Projekteerimise projektijuhtide kaotamine ei lahendaks tema sõnul samuti olukorda, vaid tekitaks lisaprobleeme.

“Pigem tuleb keskenduda projektijuhtide kvalifikatsiooni tõstmisele ning vajadusel võtta inimesi juurde, et töökoormus ei oleks ühe töötaja kohta nii suur, et tal puudub võimalus ja aeg igasse projekti piisavalt süveneda.”

Linn loodab, et täpsemad nõudmised aitavad vigu vähendada

Detailplaneeringutest tulenevate vigade puhul on linn Ilvese sõnul nõudnud viimastel aastatel üha sagedamini detailplaneeringutes täpsemaid skeeme, et selgitada, mis etappides ehitatakse välja üldkasutatavad alad.

“Sellega seoses on pandud arendajatele kohustuseks hoonete esimeses etapis rajada välja üldkasutatavad teed, sademeveesüsteemid ja pargid. Sellega vähendame võimalust poolikute teejuppide rajamiseks. Lisaks kehtib ka nõue, et kõnnitee on vaja ühendada ära olemasolevaga,” selgitas Liisa Ilves.

Ehitusprojektist tulenevate vigade korral tuleb kogu teede lahendust vaadata kui ühtset tervikut.

“Mõistame, et tihtipeale pole raha ehitada valmis kogu infrastruktuur korraga, lisaks pole see ka liikluskorralduslikust vaatenurgast kõige parem lahendus, kuna kogu kvartalit liikluse jaoks sulgeda ei saa. Küll aga tuleks lähtuda rohkem olemasolevast olukorrast – ehitada välja vajaduspõhiselt,” sõnas llves.

“Ehitustegevuses tuleb paratamatult ette olukordi, mida projekteerimise ajal ei olnud võimalik ette näha, näiteks maa-aluste kommunikatsioonide reaalne paiknemine. Paratamatult kaasneb sellega ehitustööde kogumaksumuse suurenemine,” märkis Ilves.

Enamasti parandatakse leitud vead jooksvalt või tehakse märked, millal ja millise projekti raames teele täiendused ja/või jätkud rajatakse. Väga üksikutel juhtudel tuleb Ilvese sõnul teha ka järeleandmisi, et leida kõikide osapoolte (Tallinna Transpordiamet, KeKo ja Strateegiakeskus) jaoks sobilik lahendus.

“Mööname, et projekteerimistegevuses on inimfaktoril veel jätkuvalt suur roll ja tuleb ka ette inimlikke eksimusi, ennekõike keerukates ja mahukates projektides, kuid nende osakaal on marginaalne ja eraldi statistikat ei koostata.”

Näited KeKo ebaõnnestunud projekteerimistöödest:

Männi pargi rekonstrueerimine. Männi pargi nurk, Keskuse ja Sõpruse pst ristmikul. Taastati pargi sisene teekatend, kuid sellega tekitati lisa katendi vuuk ristmikule, kus on juba olemas 3 erineva killustikuga (tooniga) katendit. Siinkohal oleks Liisa Ilvese hinnangul pidanud mõtlema terviklikule lahendusele ja taastatava ala suurendamisele. Foto: Liisa Ilves
Samas piirkonnas asuva Keskuse ühistranspordi peatuse juures oleks samuti võinud suurendada taastavat ala ja sellega seoses oleks saanud liigutada ka posti kõnniteest eemale haljasalale.Foto: Liisa Ilves

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.