Tallinna uue korteri ruutmeetri keskmine hind tõusis esimest korda üle 5000 euro piiri

Praegu pakkumises Tallinna uute korterite keskmine hind ületas esimest korda 5000 euro piiri ruutmeetri kohta. Enim uusi kodusid müüs aprillis Merko, järgnesid Endover ja Pro Kapital Grupp.
Aprillikuus müüdi Tallinnas 742 korterit, mida on märtsiga võrreldes üle 5% rohkem ning kalleim korter müüdi 2,1 miljoni euroga. Maa-ameti andmeil sõlmiti aprillis korteriomandina võõrandatud eluruumidega 747 tehingut ehk 38 tehingut rohkem kui märtsis. Võrreldes eelmise aasta aprilliga oli korterite ostu-müügitehinguid Tallinnas 8,6 protsenti rohkem.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Uusi kortereid müüdi aprillis Tallinnas 103 ehk peaaegu samapalju kui märtsikuus. Võrreldes aastataguse aprilliga oli tõus 6%. Kõige rohkem uusi kodusid osteti aprillis Põhja-Tallinnas, järgnesid Haabersti ja Kesklinn. Kesklinnas on ka kõige rohkem pakkumises uusi kortereid (774), vähim valikut on Lasnamäel (58) ja Nõmmel (65). Keskmine Tallinnas müüdud uue korteri ruutmeetrihind oli aprillis 4892 eurot, möödunud aasta samal ajal oli see 4546 eurot, selgus Citify andmetest.
“Kättesaadavama hinnaga ehk kuni 4200eurose keskmise ruutmeetrihinnaga uute korterite valik on suurim Haaberstis ja Mustamäel,“ selgitas Bonava müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja.
Korterite keskmine ruutmeetrihind oli aprillis 3047 eurot ja korteritehingute koguväärtus kasvas kuuga ca 7,6%. “Turg püsib aktiivne, kuid paar esimest kevadkuud ei ole toonud kaasa hüppelist elavnemist. Ka korterite keskmine ruutmeetrihind püsib endiselt kolme tuhande euro ümber,” ütles 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.
Vääri hinnangul mõjutavad praegu turgu tarbijate mõningane ebakindlus ning pidevalt kasvavad igapäevakulutused, millega paljude inimeste sissetulekute kasv ei püsi samas tempos. “Raha hind täna enam takistuseks ei ole, sest euribor ise on aastaga teinud suure languse ja samas pankade laenumarginaalid on euribori järsu tõusu eelse ajaga võrreldes tunduvalt madalamad. Nii ei ole ka kodulaenu lõppintress nii-öelda vanade heade aegadega võrreldes enam kuigi palju kõrgem,” ütles Vääri.
Ta prognoosis, et 1. juulist jõustuva käibemaksu tõusu eel võib uusarendustes tõenäoliselt oodata mõningast tehinguaktiivsuse elavnemist. “Arendajad saabuvat maksutõusu enda kanda võtta ei soovi ja nii püütakse võimalikult palju vara ära realiseerida veel enne uue maksumäära jõustumist,” lisas Vääri.