Tallinna Tehnikaülikooli ambitsioonika visiooni järgi kujundatakse praegune hajutatud ülikoolilinnak ümber tihedaks ja kogukonnale avatud linnaliseks keskkonnaks, kuhu koondatakse ka praegu mujal asuvad teaduskonnad.

Ülikool on alustanud detailplaneeringu koostamist, mis võimaldaks ellu viia TalTechi ruumilise arengu visiooni aastani 2060. Linnaplaneerimisprojekt “TalTtech Mustamäe campus 2060” näeb ette Mustamäe ülikoolilinnaku põhjaliku ümberkujundamise.

Ülikool saab juurde 50 000 ruutmeetrit põrandapinda

Tallinna Tehnikaülikool plaanib järgmise 10-30 aasta jooksul rajada kampusesse ligikaudu 50 000 ruutmeetrit uut pinda, mis on mõeldud eelkõige tudengiprojektidele, innovatsioonile ja ettevõtluskoostööle. Laienemisplaanide peamine eesmärk on muuta praegune hajutatud ülikoolilinnak tihedaks, mitmeotstarbelisteks linnakeskkonnaks, mis teeniks lisaks akadeemilistele funktsioonidele ka laiemat kogukonda.

“Ülikool plaanib laiendada õppetegevuseks ning koostöö- ja innovatsioonipartneritele vajaminevat pinda. Samuti tudengite arendustegevuseks ja projektideks ettenähtud vajalikku pinda, mida täna ülikoolis napib,” selgitas Tallinna Tehnikaülikooli kinnisvara arendusdirektor Riina Uska.

Parkimiskohtade arvu suurendamist ei kavandata — vastupidi, olemasolevad parkimiskohad viiakse maa alla. “Plaan on viia olemasolevad suuremas mahus maa alla, mille käigus vabaneb maapealne pind kas siis vajaliku lisa ehitusmahu tarvis või kogu kampuse avamise ühtseks funktsionaalseks linnaruumiks,” kirjeldas Uska.

Vananenud hooned ei vasta tänapäeva vajadustele

Uska sõnul ei ole ülikooli peamine probleem mitte niivõrd ruumipuudus iseenesest, aga pigem asjaolu, et ruumid ei vasta kaasaegse ülikooli nõudmistele. “Ülikooli ruumidefitsiit ei ole peamine põhjus, pigem on tegemist vanade hoonete väikese ruumipotentsiaaliga, mis ei luba lahendada tänapäevaseid kiirelt arenevaid eesmärke ja nõudeid, mida teadus, õpe, ettevõtlus ja innovatsioon ning tudengid vajaksid,” märkis ta.

Kinnisvara arendusdirektor tõi välja, et osa ülikooli omanduses hoonetest on tavalised kontorihooned, mis ei ole algselt ehitatud õppe- ja teadustööks. “See seab meile piirid ning selleks, et nõuete ja soovidega sammu pidada, peab ka kinnisvara arendama-uuendama.”

Tudengiprojektidele napib ruumi

Eriti terav on ruumipuudus tudengite loovprojektide puhul. “Praegu ei suuda me rahuldada kõigi tudengite soove teha õppetööväliselt projekte puhtalt seetõttu, et meil pole selleks piisavalt sobivat pinda,” tõdes Uska. “Ei ole ka mõeldav, et paneme linnaku täis konteinereid, mis võiks olla ajutiseks lahenduseks.”

Ülikoolis tegutseb ligi sada tudengiorganisatsiooni, kes kõik vajavad ruumi oma ideede arendamiseks ja prototüüpide loomiseks. “50-60 aastat tagasi oli ülikooli õpe teistsugune. Täna on nõuded nii õppele kui ka ruumile oluliselt muutunud. Me räägime siinkohal inseneeriast, ideedest ja materjalide ning lahenduste väljatöötamisest,” selgitas arendusdirektor.

Üks suuremaid muudatusi puudutab praegu linnakust eemal asuvate üksuste kolimist. IT-teaduskond, Mereakadeemia ja Loodusteaduste teaduskond on plaanis tuua ülikoolilinnaku südamesse. Kuigi nende täpne paiknemine pole veel määratletud, arvestab plaan kasvava ruumivajadusega.

Ruumipuudust tunnevad ka puidutehnoloogia ja IT-valdkond ning ülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskoostöö üksused. “Praegused pinnad ei vasta nõuetele ja õppe-teadustöö arengule,” nentis Uska.

Pikaajaline investeering

Ehitustööde rahastamise kohta märkis Uska, et tegemist on pikaajalise plaaniga, mille peamine rahastaja on ülikool ise. “Tegemist on pikaaegse plaaniga renoveerida osa olemasolevatest õppehoonetest, anda tegevuspinda tudengiprojektidele, lisada pinda ettevõtete ja ülikooli ühistele start-upidele, näidata välja ülikooli kui innovatsiooni, kaasata linnak osana linnaruumist tuues siia vajalikke teenuseid,” loetles ta eesmärke.

Arendusdirektor rõhutas, et eesmärk ei ole pelgalt pinna juurde tekitamine. “Uute mahtude kõrval oleme loobumas hoonetest, mis meie tänast tegevust ei toeta. Seega eesmärk ei ole mitte puhtalt pinda juurde tekitada vaid kasutada seda efektiivsemalt ja vajaduspõhiselt,” sõnas Uska.

Rahvusvaheline kogemus eeskujuks

TalTech soovib uue linnaku arendamisel tugineda parimatele rahvusvahelistele kogemustele ja juhtumiuuringutele. Seletuskirja järig on eesmärk kujundada kampusest dünaamiline keskus, kus põimuvad õppimine, töötamine ja kogukonna kaasamine.

Detailplaneeringu käigus töötatakse kõik lahendused välja koostöös Tallinna linnaga. Konkreetsed arhitektuursed lahendused ja nende kohandamine ülikooli osakondade spetsiifilistele vajadustele selguvad planeeringuprotsessi käigus.

Kui plaan kinnitatakse, saab TalTechist üks esimesi ülikoole Eestis, mis teadlikult arendab oma kampust kaasaegse linnalise keskkonna põhimõtete järgi, kus akadeemiline elu põimub tihedalt ümbritseva kogukonna ja linnaruumiga.