Mullu lõputöö jaoks tehtud uurimise käigus tekkis TalTechi magistrandil Joosep Viigil kindel plaan luua rakendus, mis aitaks hoonete renoveerimist mitteekspertide jaoks oluliselt lihtsamaks muuta. Suure potentsiaaliga ettevõtmine võiks tulevikus aidata lisaks parema elukeskkonna saavutamisele vähendada oluliselt kogu Eesti energiakulu.

“Täna on Eesti riigi aastane energiakulu umbes 30 teravatt-tundi. Sellest umbes pool läheb hoonetele: kütmisele, ehitamisele, muudele hoonetega seotud tegevustele,” märkis Viik. “Viimase renoveerimise strateegia arvutuste kohaselt väheneks Eesti kogu energiakulu umbes 20 protsenti, kui me kõik hooned ära renoveeriksime. Saaksime paar soojuselektrijaama rajamata jätta.”

Sellest ideest kannustatuna jõudis Viik lõputöö raames ideeni töötada välja süsteemne lahendus, mis aitaks renoveerimisprotsessi lihtsustada ja kiirendada.

“Õppisin TalTechis ehitiste projekteerimise erialal ja töötasin palju koos Ergo Pikasega, kes on digiehituse abiprofessor. Tema kaudu sain ka oma lõputöö teema, sest ta pakkus välja, et võiks teha mingi digitaalse renoveerimise tööriista,” selgitas Viik, kelle sõnul oli tarvis laiemat kontseptsiooni või raamistikku, kuidas erinevad ülikooli jaoks olemasolevad digiarendused tervikuna kokku tuua, et see lõpuks kasutajateni jõuaks.

“See mõte tundus mulle väga keeruline, aga väga põnev ja võtsin pakkumise vastu,” ütles Viik. “Lõputöö tegemise käigus kaardistasime kõik peamised väljakutsed, mis meil hoonete renoveerimisega Eestis on ja tekkis ka akadeemiline IT-süsteemi kontseptsioon nimetusega „Teaduspõhine konfigureerimise ekspertsüsteem“. See laenab hästi palju tehisaru maailmast ja ajaloolistest lahendusest ja tulemuseks on kontseptuaalne süsteem, mis võiks väga hästi sobida just renoveerimise algatamisega seotud probleemide lahendamiseks.”

Kasu kogu Eestile

Lõputöö protsessi käigus lõi Viik ka prototüübi, mis sai nimeks Renokratt, kuna eesti keeles sümboliseerib sõna “kratt” tehisaru. “Tundub, et nimevalik õnnestus, sest see on inimestele hästi meelde jäänud,” märkis Viik.

Renokrati puhul on tegemist veebipõhise rakendusega, mis kasutab muuhulgas ära kaasaegseid tehisaru keelemudeleid erineva ekspertteabe mõtestamise ja selgitamise jaoks.

“Ma loodan, et sellest võiks valmides kasu olla tervele Eestile. Ideaalvaates võikski see olla kõigile tasuta kättesaadav: koostame Renokrati abiga mingi lähteülesande oma hoonele ja saame koos renoveerimise paremini ellu viia,” ütles Viik. “Päriselu on natuke keerulisem, sest kuna meil veel toode on arendamisel ja maksvaid kliente veel pole, siis me teeme seda kõike oma vabast ajast. Kuidagi peame oma arved ka ära maksma,” lisas Viik, kelle sõnul on rahastamine seni projekti suurim väljakutse, sest sihtgrupi väiksus paneb ette konkreetsed piirid.

“Meie oleme end turul positsioneerinud tööriistana EISi tehnilistele konsultantidele, kes korteriühistute eest renoveerimisprotsessi veavad ja keda korteriühistud niikuinii peavad kaasama. Neid on Eestis aga ainult kahesaja ringis. Nii et olukord on keeruline,” tõdes Viik.

Teist samasugust rakendust pole

Viigi sõnul ei ole päris samasugust rakendust seni veel kusagil tehtud, kuigi teatavaid sarnasusi olemasolevatega võib siit-sealt siiski leida.

“Meie tiimis on Eesti Kunstiakadeemaist välja kasvanud Creatomuse inimesed, kes on oma arhitektuurset konfiguraatorit arendanud, aga nad otsustasid mitte minna renoveerimise turule. Ka TalTechis on arendatud toimivaid renoveerimisstrateegia tööriistu, aga need on ekspertidele suunatud ja hästi keerulised tööriistad, mida me tegelikult ka enda tootes ära kasutame,” selgitas Viik.

“Välismaal oleme leidnud mõned start-up‘id, kes sarnaste teemadega tegelevad ja on ka rahastust saanud. Kõige lähem konkurent on Suurbritannias. Nemad aga lähenevad probleemile palju laiemalt, et suuremat osa turust katta. See tähendab automaatselt, et nad ei saa minna väga detaili ja täpsusesse,” lisas ta.

“Meid eristab see, et me oleme keskendunud väga konkreetselt meie nõukaaegsetele hoonetele, mille kohta on TalTechis ka palju arendustööd tehtud. Meil on nende kohta väga palju statistilisi teadmisi ja tüüpseid parameetreid, mille põhjal on hea otsuseid teha. Mulle tundub, et TalTechi teadustöö tase on just renoveerimise valdkonnas väga tugev võrreldes muu Euroopaga,” lisas ta.

Valmistooteni läheb veel aega

Renokratt ei ole veel sellisel tasemel, et seda oleks saanud reaalsete hoonete puhul rakendada. “Lõputöö käigus loodud prototüüp näitas, kuidas Renokratt võiks töötada ja ühe konkreetse hoone näitel see töötaski, aga seal olid väga paljud andmed hardcoded. Mul lihtsalt ei olnud lõputöö raames ressurssi luua mingit päris uut IT-toodet või -süsteemi,” selgitas Viik.

Renokratt osaleb Beamline’i kiirendiprogrammis “Energy | Climate Focus”, mida toetab keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) Eesti taastekava kaudu ning see on suunatud rohetehnoloogia arendusprogrammide elluviimisele.

“Selle abil saame me luua MVP ehk minimaalse toimiva toote ja seejärel tahame juba seda pakkuda ka maksvatele klientidele. Ise loodame millegagi välja tulla Latitude’i konverentsiks maikuus,” sõnas Viik, kelle sõnul oleks arendustöödel suureks abiks ka korteriühistute panus.

“Kui on korteriühistuid, kes tahaksid väga meie rakendust testida või meile appi tulla ja veenduda, et me ikka õiget asja teeks, siis võib kindlasti ühendust võtta. Usun, et koos saame keerulise probleemi lahendamise lihtsamaks teha ja avalikkuses olevat segadust natukene maandada.”