Tänavu TalTechis kaitstud magistritöö raames analüüsis autor Rail Baltica Ülemiste terminali projektset lahendust, millest selgus, et pingebetooni kasutamine võimaldab vähendada keskkonna jalajälge.

Täpsemalt analüüsis tänavu TalTechi ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise eriala lõpetanud Oskar Aru magistritöös “Rail Baltica Ülemiste raudteeterminali järelpingebetoonist ja monoliitsest raudbetoonist kandekonstruktsioonide arvutus” alternatiivset lahendust, kus Suur-Sõjamäe aluse tunneli komposiitkonstruktsioonist laeplaat on asendatud betoonist järelpingestatud laeplaadiga.

“Minu lõputöö oli kandekonstruktsioonide projekt, mis hõlmas üht väikest osa Ülemiste raudteeterminali ehitusprojektist,” selgitas Aru. “Täpsemalt on see tulevikus Suur-Sõjamäe tänava alla rajatava tunneli lae konstruktsioon. Hetkel on see projekteeritud kuni põhiprojekti staadiumini komposiitkonstruktsioonina, kus konstruktsioon koosneb kandvatest terastaladest ja selle peale rajatavast betoonplaadist, kus tulevikus Suur-Sõjamäe tänav olema hakkab. Projekteerisin lõputöö käigus alternatiivse lahenduse, kus tunneli laeplaat oli järelpingestatud betoonist.”

Tööde käik tõi julgustava avastuse

Uurimistöö käik oli autori sõnul üpris pikk ja keeruline. “Alustasin lõputööga eelmisel sügisel ja selle tegemiseks läks peaaegu aasta. sest praktiliselt kõik teadmised, mida selle tegemiseks vaja läks, olid minu jaoks täiesti uued ja tundmatud,” tõdes Aru. “Alustades arvutustarkvarast, mida pidin omal käel õppima ja lisaks kõik see, mis puudutab sildade ja tunnelite projekteerimise põhimõtteid, erinõudeid ja eripärasid võrreldes hoonetega. See oli kõik väga uus ja keeruline, samas ülimalt põnev.”

Üks lõputöös püstitatud eesmärk oli autori sõnul selgitada välja, kas alternatiivne konstruktsioon on ka kuidagi keskkonnasäästlikum või optimaalsem esialgsest lahendusest ning kui palju on võimalik vähendada materjali kulu ja seeläbi ka mõju keskkonnale. “Lõpptulemusena selgus, et minu projekteeritud lahendus vähendas materjali kulu ligi 25 protsenti ja vastavalt sellele väheneb ka mõju keskkonnale” märkis Aru. “Ka isiklikud eesmärgid said täidetud: ma õppisin tohutult palju sillakonstruktsioonide kohta, millest ülikooliõpingute ajal ei teadnud praktiliselt midagi.”

Teadmine pole uus

Kogenud insenerid teavad Aru kinnitusel, et pingebetoon on betooni liik, millega on võimalik materjali kokku hoida. “Võrreldes tavalise raudbetooniga on see vahe märkimisväärne– nii terase kui ka betooni kulu osas,” märkis Aru, kelle hinnangul oleks sellist konstruktsiooni mõeldamatu ehitada tavalisest raudbetoonist.

“Ilmselt seepärast eelistataksegi teisi lahendusi. Samas suuremate projektide puhul (Rail Baltica Ülemiste terminal, Porto Franco, sillad, avatud autoparklad) pingebetooni kasutatakse,” märkis Aru.

Uurimistöö aitas saada paremaks spetsialistiks

Seda, kas teadustööst saadud teadmised võivad minna ka Ülemiste terminali rajamisel kasutusse, on autori hinnangul veel vara öelda. “Kuna tegu on niivõrd suure projektiga, siis see on jaotatud erinevateks etappideks ja seda lõpuks projekteerivad ka erinevad ettevõtted. Ka inseneribüroo, kus ma praegu töötan, on väga tihedalt seotud Ülemiste terminali projekteerimisega,” kirjeldas Aru.

Kas Aru tööandjaks olev ettevõte ka tulevikus konkreetset osa ka projekteerib, ei ole Aru hinnangul veel selge. “Kindlalt ei saa väita, et minu pakutud lahendus reaalsuseks saab. Kindlasti tuleb aga kasuks, kui olemasolevate lahenduste kõrval on olemas ka hea alternatiiv.”

Magistritöös püstitatud uurimisküsimuste ja -teemade edasi arendamine sõltub autori sõnul sellest, kas konkreetse projektiga tulevikus on võimalus edasi tegeleda või mitte.

“Lõpuni see kahjuks minust ei sõltu. Tore muidugi oleks, kui saaks ka päriselus kunagi näha, et minu magistritööst areneks välja midagi suurt,” märkis Aru, kelle sõnul on ta ise saanud magistritöö kirjutamise tulemusena oma erialal oluliselt paremaks spetsialistiks. “Neid teadmisi ja oskusi, mida ma selle uurimistöö tegemise käigus omandasin, kasutan igapäevaselt oma töös edasi ja see on mulle kindlasti andnud oma ametis suure eelise.”

Üliõpilaspreemia kinnitas töö olulisust

Igal aastal jagab Eesti Betooniühing üliõpilaspreemiaid, mis on loodud betooni, betoonarhitektuuri ja betoonehitust käsitleva õppetöö edendamiseks. Betooniühingu preemiate saajad valitakse välja Eesti kõrgkoolide betoonialaste lõputööde hulgast ning tänavu osutus valituks just Oskar Aru magistritöö. Autori sõnul oli see tema jaoks suur tunnustus ja aitas ametialastes ringkondades kindlasti tema võimalusi avardada.

“Eks nüüd on mu nimi selles mõttes natukene tuntum ja paistab silma, karjääri mõttes tuleb see kindlasti kasuks. Ma arvan, karjäärile tõuke andmine on kõige suurem mõju, mis sellel auhinnal on olnud,” tõdes Aru.