TalTechi teadlane uuris tänavu kaitstud magistritöös allatõmbega köögikubude toimivust erinevates tööolukordades ning leidis, et need ei saa mõnel juhul köögis tekkivate ohtlikke peenosakeste püüdmisega hästi hakkama.

Toiduvalmistamisel tekib pliidi kohale üles suunatud soe õhuvool, millega koos liiguvad ka toiduvalmistamise käigus eralduvad saasteained ja niiskus. Klassikalised pliidi kohale paigaldatavad köögikubud on seetõttu soodsas positsioonis tõusva õhuvoolu kinnipüüdmiseks ning selliste lahenduste kohta on olemas ka hulganisti uuringuid. Allatõmbega köögikubude efektiivsuse hindamiseks aga seni kuigi palju uuringuid läbi viidud ei ole ning seepärast otsustas TalTechi liginullenergiahoonete uurimisrühma doktorant-nooremteadur Kätriin Onemar seda oma lõputöös teha.

Söögitegemisel tekkivad peenosakesed võivad põhjustada raskeid haigusi

Toiduvalmistamise käigus eraldub lühikese ajaperioodi jooksul suur kogus erineva suurusega tahkeid peenosakesi. “Mida väiksemad on peenosakesed, seda ohtlikumad nad inimorganismile on,” rääkis Onemar. “Tahkete peenosakeste mõju tervisele seostatakse kopsuhaiguste, vähi, südameveresoonkonna haiguste, astmahoogude ning enneaegsete surmadega. Ultrapeened osakesed võivad aga juba pelgalt sisse hingamisest jõuda otse vereringesse.”

“Ultrapeened osakesed võivad aga juba pelgalt sisse hingamisest jõuda otse vereringesse.”

Onemari sõnul pole paraku enamik inimestest teadlikud toiduvalmistamisel tekkivate lenduvate osakeste mõjust tervisele, seega isegi köögikubude olemasolu korral ei pruugita neid korrektselt kasutada. “Enda katsete puhul metoodika paika panemisel läks ühe katse ajal küpsetatav liha pannil kõrbema,” kirjeldas ta. “Tahkete peenosakeste kontsentratsioon ruumis antud katse ajal saavutas väga kiiresti väga ohtlikku taseme.”

Onemari hinnangul on tavapärased köökides kasutusel olevad kubud üsna tõhusad, pigem esineb probleeme nende korrektse kasutamisega. “Paljud kasutajad võivad toiduvalmistamise ajal sootuks kubu kasutamata jätta või kasutada seda liiga väikse õhuvoolu kiiruse juures, et vältida näiteks tekkivat müra,” ütles ta.

Allatõmbega köögikubu paigaldamiseks tuleb täita mitmeid nõudeid

Tavapärase seina või lakke kinnitatava köögikubu asemel on allatõmbega köögikubu ette nähtud paigaldamiseks küpsetusseadme kõrvale või sellesse integreerituna. Sellisest paigaldusviisist tingituna toimub saasteainete ja niiskuse äratõmme suunaga alla kanalisse, mitte üles.

“Jaekaubanduses kutsutakse selliseid seadmeid tihti pliidiplaati integreeritud õhupuhastiteks või lihtsalt allatõmbega õhupuhastiteks. Laias plaanis on kaks lahendust – kohtäratõmme ehk heitõhk väliskeskkonda ja retsirkuleerivad seadmed,” selgitas Onemar, kelle lõputöö käsitles kohtäratõmbe lahendust.

“Et ka allatõmbega köögikubu suudaks toiduvalmistamisel tekkivad saasteained eemaldada, peab seade töötama vastu loomuliku konvektsiooni suunale, tõmmates pliidi kohalt õhku allapoole või külgsuunas,” märkis Onemar, kelle sõnul on tegu pliidi kohale paigutatud kubuga võrreldes olemuselt hoopis teistsuguse lahendusega, mille kohta on seni avaldatud väga vähe uurimistöid.

Uurimisküsimustele vastuste otsimisel sai Onemari sõnul katsetatud, kas ja kuidas selline kubu üldse suudab tekkivaid saasteaineid eemaldada. Kuidas võiks mõjutada kubu tõhusust näiteks olukord, kus kubu ette asetatakse kõrgem toiduvalmistamisnõu ning äratõmme jääb sootuks madalamale kui poti ülemine serv?

“Katsetest selgus, et allatõmbega köögikubu toimivus on kõige parem olukorras, kus äratõmbe ava asub toiduvalmistamisnõuga samal kõrgusel või sellest pisut kõrgemal. See tähendab seda, et antud tehnoloogia puhul toimiks kõige paremini teleskoobiga allatõmbe köögikubu, mille teleskoobi kõrgus on reguleeritav,” märkis Onemar, kelle sõnul on teleskoobita kubu puhul äratõmme tõhus vaid madalamate toiduvalmistamisnõude (pannide) kasutamisel.

Allatõmbega köögikubude puhul tuleb arvestada suurte õhuvooluhulkadega, töö katsetest selgus, et soodsatel tingimustel oli äratõmme tõhus alates äratõmbe õhuvooluhulgast 100 l/s (360 m3/h). Seega heade omadustega köögikubu soetamisest pelgalt ei piisa, sest tuleb tagada piisav kompensatsiooniõhk ja võimalikult väike süsteemi takistus, valida õige välisrest jms. Lisaks on allatõmbega köögikubude paigaldamisel uurimistöö autori sõnul ülioluline järgida tootjapoolseid juhiseid, näiteks on paljud tootjad kanali minimaalseks diameetriks välja toonud 150 mm. 

Mitmed uurimisküsimused jäid tulevikuks

Kui kodused eksperimenteerimised kõrvale jätta, siis hetkel Onemar uurimistöö edasi arendamist planeerinud ei ole.

“Katsetamata jäi retsirkuleerivas konfiguratsioonis olev allatõmbega kubu, mis võib paljudes juba olemas olevates köökides olla ainus võimalus säärase kubu paigaldamiseks,” ütles Onemar. “Samuti tuleks teha juhtumiuuring antud kubu tehnoloogiaga ka õhupidavas hoones, kus on olemas nii mehaaniline sissepuhke-väljatõmbesüsteem, et välja selgitada kuidas tagada suurte õhuvooluhulkade juures vajalik kompensatsiooniõhk.”