TalTechi uuring teeb ettepaneku langetada hoonete energiatõhususe arvutuses kasutatavat elektri kaalumistegurit, et õhk-vesi soojuspumbaga ehitamine ei oleks senisest tunduvalt keerulisem kui kaugküttega.

Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 29. mail ning alates 2028. aasta 1. jaanuarist tuleb hakata ehitama heitevabasid hooneid. Selleks valmistab Kliimaministeerium ette muudatusi hoonete energiatõhususe miinimumnõuete ning energiatõhususe arvutamise metoodika määrustes.

Kliimaministeerium tellis selleks Tallinna Tehnikaülikoolilt uuringu, mis tegi ettepanekud kaalumis- ja eriheitetegurite kohta. Tehnikaülikooli liginullenergiahoonete uurimisrühma juht Jarek Kurnitski tutvustas muudatuste aluseks olevaid arvutusi.

Kurnitski sõnul tõid eelmisel aastal jõustunud määruste muudatused juba kaasa rangemad nõuded, mida heitevabadele hoonetele üleminek eeldab. Septembris jõustunud muudatusega hakati eluhoonetes arvestama sooja tarbevee jaotamise ja ringluse kadusid, mistõttu energiatõhususe arvu on raskem saavutada.

“Need nõuded juba muutusid rangemaks selle 2025. aasta muudatusega, mille tõttu heitevabade hoonete täiendavat nõuete rangemaks muutmist enam vaja ei ole,” ütles Kurnitski. Tema hinnangul tuleks eluhoonetes neid pigem leevendada.

Soojuspumbaga nõuete täitmine läinud keeruliseks

Kurnitski selgitas, et tõhusa kaugküttega ehitatavates hoonetes nõuete täitmisega raskusi ei ole, kuid õhk-vesi soojuspumbaga muutub see eluhoonetes keeruliseks. Õhk-vesi soojuspumbaga on ruumide küte efektiivne, kuid soe tarbevesi on madalama soojusteguriga, ning kuna sooja tarbevee kulu läks arvutuslikult suuremaks, muutus nõuete täitmine üle jõu käivaks.

Kurnitski sõnul on õhk-vesi soojuspumbaga võimalik ka praegu nõuete piiridesse jõuda, aga see tähendab suurt lisakulu. Ta tõi ühe variandina välja päikesekollektori paigaldamise, aga nentis, et see ei pruugi olla kulutõhus.

Soojuspumbaga maja tegelik energiakulu eurodes on väiksem, kui selle arvutuslik energiatõhususe arv (ETA) viitab, ja seetõttu soovitab uurimisrühm elektri kaalumistegurit langetada.

Elektri kaalumisteguriga korrutatakse energiatõhususe arvu arvutamisel läbi hoone tarbitud kilovatt-tunnid. Uurimisrühm arvutas Eestis toodetud ja tarbitud elektri summaarsed primaarenergiategurid ning pakub välja langetada kaalumistegur 1,8-le, mis on uuringu järgi nende ligikaudne keskväärtus. See on põhjendatud ka sellega, et elektri primaarenergia- ja eriheitetegurid on üldiselt langustrendis kuna elektritootmine muutub puhtamaks.

Uurimisrühma hinnangul saaks selle ettepaneku puhul säilitada praegused energiatõhususe arvu piirväärtused, mis jääksid kehtima heitevabadele hoonetele. Eluhoonetes leevendaks elektri kaalumisteguri muutus 2,0-lt 1,8-le energiatõhususe nõudeid, mitteeluhoonetes säiliks tänane tase juhul, kui rakendatakse 1 vatti ruutmeetri kohta kasutusaja välist baastarbimist.

Ettepanek aitaks energiakulu ja energiamärgise paremini kokku viia

Kurnitski sõnul on kaalumistegurid tasakaalus siis, kui energiamärgise klass vastab tegelikule energiakulule. Teisisõnu peaksid sama energiatõhususe arvuga hoonetel olema ligikaudu samad energiakulud eurodes. Uuringu arvutusnäites tuli korterelamus kaugkütte aastaseks energiakuluks 14,5 eurot ruutmeetri kohta ja õhk-vesi soojuspumbaga 13,1 eurot ruutmeetri kohta, samas kui kehtivate kaalumistegurite juures on nõuete täitmine soojuspumbaga keerulisem.

“Arendaja tahaks hoone ehitada ikkagi samade tehniliste lahendustega,” sõnas Kurnitski, viidates sellele, et see tagaks soojusallikate vahel võrdsed konkurentsitingimused.

Uuring käsitleb ka tõhusat gaasikütet, mille puhul rakendataks olemasoleva hoone tarbimisandmetel energiamärgise arvutuses kaalumistegurit 0,7, kui hoonesse on ostetud üle 50 protsendi gaasikogusest biometaani. Heitevabade hoonete puhul tuleb hakata arvutama ka kasvuhoonegaaside heidet, mistõttu uuring teeb ettepanekud ka eriheitetegurite kohta.

Lõpliku otsuse teeb minister

Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo ütles, et ministeerium tellis uuringu Tallinna Tehnikaülikoolilt ning lõplikud ettepanekud valmivad kuu jooksul. Seejärel saab minister otsustada, mis suunas minna.

Jaanisoo sõnul on väljavaade positiivne. “Elektri puhul tänu sellele, et selle hind on aasta-aastalt järjest madalamaks läinud, on tõenäoliselt võimalik seda kaalumistegurit tuua allapoole, isegi ilma energiatõhususe piirarve muutmata,” lausus Jaanisoo. Ta lisas, et energiatõhususe regulatsioon lähtub kulu optimaalsusest ehk parimast kogukulust, arvestades ehitushinda ja 30 aasta energiahinda.

Jaanisoo sõnul võetakse direktiiv üle, välja arvatud üks elektriautode laadimistaristu punkt, mis nõuaks nii suuri valmidusi laadimisseadmete jaoks, et see ei oleks mõistlik.

Kui ettepanek on hästi põhjendatud, näeb Jaanisoo võimalust selle lahendamiseks ministri määrusega. “Siis ma ei näe probleemi, miks me ei saa seda kohe ministri määrusega ära lahendada,” ütles Jaanisoo.