Ettevõtte Inf Infra juhatuse esimees ja Pärnu uue silla peaprojektijuht Robert Sinikas on osalenud enam kui neljakümne silla rajamisel ning oma karjääri olulisemaks aluseks peab ta TalTechist saadud hariduse praktilise ja teoreetilise õppe sünergiat.  

Miks läksite õppima TalTechi ja kuidas valisite eriala?

Minu huvi taristuehituse vastu suunas mind pärast keskkooli Tallinna Tehnikaülikooli teedeehituse inseneriõppesse. Algul tahtsin spetsialiseeruda teedeehitusele. Kui ülikoolis algasid silla erialaained, sain kohe aru, et sillaehitus on see, mis mind tõeliselt paelub. Seetõttu otsustasin sillaehitusele spetsialiseeruda ja oma tuleviku sellele rajada.

Kuidas koolis läks?

Koolis läks väga hästi. Õppimisele andis kaasa ülikooli ajal suviti ehitusel töötamine. See praktiline kogemus aitas mul loengutes õpitut paremini mõista ja sügavamalt asjadest aru saada. Praktilise ja teoreetilise õppe sünergia lõi kindla ja tugeva aluse minu edasisele professionaalsele  arengule.

Millised olid meeldejäävamad kursused ja õppejõud?

Meeldejäävamad ained olid sildade loengukursused, mida andsid Siim Idnurm ja Juhan Idnurm. Tänu nendele õppejõududele spetsialiseerusin ka sillaehitusele.

Kas meenub ka midagi sellist, millele oleks võinud õpingute käigus rohkem tähelepanu pöörata?

Õpingute ajal oleks võinud rohkem keskenduda keelte õppimisele. Erinevate keelte oskus tuleb kindlasti kasuks nii rahvusvahelistes projektides kui ka koostöös välismaiste ettevõttetega.

Jäi teil õpingute kõrvalt aega ka muuks tudengieluks?

Jah, võtsin tudengielust aktiivselt osa, osaledes erinevatel tudengitele suunatud üritustel ja võistlustel. Need pakkusid suurepäraseid võimalusi leida uusi sõpru ning tasakaalustada õpinguid põnevate ja praktiliste kogemustega. Lisaks sellele jääb alatiseks meelde vahetusaasta Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis (KTH), mis avardas minu silmaringi ning andis akadeemilisele teekonnale palju väärtuslikke kogemusi.

Kuidas TalTechist saadud haridus tööeluga haakus?

Tallinna Tehnikaülikooli haridus haakus tööeluga suurepäraselt. Ülikoolist saadud tugev teoreetiline baas on ideaalne vundament, millele olen läbi kogemuste ehitanud praktilised oskused. Haridus andis mulle kindla aluse, et mõista keerukaid valdkonnaküsimusi ning lahendada insenertehnilisi probleeme igapäevases töös.

“Haridus andis mulle kindla aluse, et mõista keerukaid valdkonnaküsimusi ning lahendada insenertehnilisi probleeme igapäevases töös.”

Kuidas jõudsite oma ettevõtte asutamiseni? Kas valdkonna valik — infraehitus — oli plaanipärane või toimus see juhuste koosmõjul?

Juba keskkoolis teadsin, et tahan luua ehitusettevõtte. Kuid teadsin, et selleks tuleb esmalt end selles valdkonnas arendada ja saada kogemusi. Käisin läbi erinevad ametipositsioonid. Alustasin töölisena, liikudes järk-järgult edasi töödejuhi, objektijuhi, projektijuhi, peaprojektijuhi ning lõpuks osakonnajuhi rollis. Iga positsioon andis väärtuslikke teadmisi ja kogemusi, kuidas juhtida, planeerida ja leida lahendusi keerukatele probleemidele. Kui tundsin, et olen piisavalt kogenud, asutasime ettevõtte Inf Infra, kus olen juhatuse esimees.

Millised on teie senise karjääri suurimad ettevõtmised?

Oleme tiimiga ehitanud üle neljakümne silla, kuid karjääri suurimateks ettevõtmisteks pean Tartus Riia-Vaksali liiklussõlme ehitust ja Pärnu kolmanda silla ehitust. Mõlemad projektid on olnud insenertehniliselt äärmiselt keerukad, pakkudes väljakutseid, mis on nõudnud nutikust, väga head planeerimist ja koostööd kõikide osapoolte vahel.

Mida peaks tänastele tudengitele kindlasti ülikoolis õpetama?

Kindlasti tuleks rohkem rõhku panna koostööoskuste arendamisele. Enda ülikooliaegu meenutades, tegime enamus projekte individuaalselt. Kuid päriselus tehakse projekte alati koostöös teiste osapooltega. Seda koostööd peaks juba ülikoolis harjutama. Näiteks juba ülikoolis peaks projekte tegema rühmatööna. Rühmatöös õpitakse paremini suhtlemist, vastutuse jagamist ja ühist eesmärgi nimel töötamist – need on üliolulised oskused igas professionaalses valdkonnas.

“Rühmatöös õpitakse paremini suhtlemist, vastutuse jagamist ja ühist eesmärgi nimel töötamist.”

Kas ja kuidas te täna ülikooli ja ülikoolikaaslastega ühendust hoiate?

Ülikoolist olen saanud väga head sõbrad ja kaaslased, kellega puutun kokku nii erialaselt kui ka isiklikus elus. Need sidemed on hindamatud nii professionaalses mõttes kui ka isiklikus elus. Mul on hea meel, et mõne kursusekaaslasega oleme saanud samasse tiimi ja töötame koos.