Kevadel kaitsti TalTechis lõputöö, mis keskendus satelliitnavigatsiooni signaali häiringute tuvastamisele ESTPOS tugijaamade andmetes ning nende mõju uurimisele aeromõõdistamisele.

Lõputöö teemaks oli GNSS (globaalse satelliitnavigatsiooni süsteemi) signaali häiringute tuvastamine ESTPOS tugijaamade näitel. “Uurimistöö keskendus sellele, kas ja kuidas on häiringud tugijaamade andmetes või reaalaja andmevoogudes märgatavad ning millised on võimalikud leevendusviisid,” selgitas autor Berit Järv oma töö fookust. “Lisaks uurisin, millist mõju võivad need häiringud avaldada aeromõõdistamise täpsusele ja töökindlusele.”

Põhjalik andmeanalüüs tugijaamadest

Uurimistöö teoreetilises osas tutvus autor olemasolevate teaduslike materjalidega GNSS-signaali häiringute ja nende mõju kohta. “Lisaks tegin endale selgeks, millised on erinevad segamisstiilid ning kuidas need tehniliselt erinevad,” kirjeldas Järv oma lähenemist.

Praktilises osas keskendus autor ESTPOS tugijaamade andmete analüüsile. “Kasutasin ESTPOS tugijaamade andmeid ning otsisin neist anomaaliaid, mis võisid viidata võimalikele signaali häiringutele. Kasutasin graafilist analüüsi, et tuvastada häiringud visuaalselt,” selgitas ta metoodikat.

Analüüside teostamise käigus pälvis uurimistöö laiemat tähelepanu. “Töö käigus tekkis huvi ühe konkreetse segamisjuhtumi vastu ka Soome Maamõõduametil, kes soovis oma mõõteseadmetega uurida võimalusi häiringute leevendamiseks,” märkis Järv. “Nii avanes mul võimalus ka praktiliste leevendusmeetodite uurimiseks.”

Tulemused kinnitasid häiringute olemasolu

Lõputöö tulemused olid autori hinnangul ootuspärased: ESTPOS tugijaamade andmetes õnnestus tuvastada GNSS-signaali häiringud, sealhulgas nii looduslikku päritolu kui ka pahatahtlikud või mittetahtlikud häiringujuhtumid. Samas selgus ka piiranguid, sest töös katsetatud segamisleevendused ei andnud oodatud tulemusi.

“Oluline praktiline väljund oli häiritud õhuruumi määramine. Lisaks määrasin valemite ja praktiliste aeromõõdistusandmete abil häiritud õhuruumi algkõrgused, mis annab täiendava ülevaate sellest, millal GNSS-signaalide kasutamine võib muutuda ebausaldusväärseks,” märkis Järv.

Töö tulemused on Järve sõnul otseselt rakendatavad riiklike kaardistusülesannete teostamisel, kus GNSS-andmete täpsus ja töökindlus on väga olulised. Lõputöö võiks anda olulise panuse GNSS-süsteemide töökindluse tagamisse Eestis, pakkudes praktilisi teadmisi signaali häiringute tuvastamiseks ja nende mõju hindamiseks, eriti just aeromõõdistamise valdkonnas.

Teedeehitus ja geodeesia TalTechis

Satelliitnavigatsiooni signaali häiringute tuvastamine on üks võimalik uurimisvaldkond õppides teedeehituse ja geodeesia erialal.

Õppekava peamised suunad teedeehituse peaerialal on teede ja sildade projekteerimine, ehitamine ning hooldamine, ehitustööde juhtimine, liikluskorraldus ja –ohutus ning teedevõrgu planeerimine. Ehitusgeodeesia peaerialal tegeletakse nii teede- kui ka hoonete ehituses vajalike mõõdistustega, projekteeritud ehitise ja selle osade loodusesse märkimisega ning valminud ehitiste jooksvate kontrollmõõdistustega.

Tallinna Tehnikaülikooli teedeehituse ja geodeesia uurimisgrupi teadus- ja arendustegevuse võib jagada nelja põhitemaatika vahel:

• teedeuuringud (teekatendid ning nende kandevõime, tee-ehitusmaterjalid, projektide ekspertiis jmt.);
• liiklusuuringud (liiklusohutus ja -planeerimine, prognoosid, projektide ekspertiis jmt.);
• sillauuringud (projekteerimine, projektide ekspertiis, seisukorra hindamine jmt.);
• geodeesiauuringud (terrestriline laserskaneerimine, GIS, satelliidigeodeesia, geoidi mudel jmt.).

Uurimisrühm teeb pidevat koostööd ka ettevõtetega, et teoreetilised katsetused leiaksid ka praktilise väljundi. Teede ja liikluse teadus- ja katselaboratoorium omab tee-ehitusmaterjalide katsetamiseks ka EAK akrediteeringut. Loe lähemalt.