Liigu sisu juurde

Tartu suurimaks probleemiks on endise linnaarhitekti hinnangul valglinnastumine

Tartu endine linnaarhitekt Tõnis Arjus. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees / Scanpix

Tartu endine linnaarhitekt Tõnis Arjus usub, et mantlipärija eesmärgid ja fookused on linna arenguplaane arvestades igati õiged. Ta leiab, et Tartu suurimaks mureks on asjaolu, et üha rohkem linlasi eelistab linnakeskkonnas elamisele kolimist mõnda naabervalda.  

Olite Tartu linnaarhitekt üle kümne aasta, milliseid arenguid või projekte Tartu linnas sellest ajast esile tõstaksite?

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Neid on võrdlemisi palju, hästi oluline osa tööst on olnud see, et heas koostöös on väga palju erasektor ja avalik sektor läbi viinud arhitektuurivõistlusi, mis on tähendanud seda, et on leitud ikkagi enamasti väga hea arhitektuurne lahendus. Tänu sellele on sündinud Tartus väga palju soliidseid hooneid ja ise pean väga oluliseks panust kohalikku ruumi.

Sellised objektid nagu raudteejaama esine väljak, Vaksali kergliiklussild ja -tunnelid ja ka Emajõe-äärsed objektid on hästi olulise tähendusega. Ajutistest lahendustest on näiteks autovabaduse puiestee olnud sümboolse tähtsusega rohelisand suvisesse Tartusse.

Vaksali kerkgliiklussilla ja -tunnelite rajamist peab Tõnis Arjus üheks oma suurimaks õnnestumiseks Tartu linnaarhitekti ametis. Foto: Ragnar Peets / Tartu Postimees / Scanpix

Mis tööd pooleli jäid?

Linnaruum areneb aeglaselt ja valdav osa linnas ette võetud suurematest arengutest ka jätkuvad. Suur osa suuremaid arendusalasid paiknevad just Emajõe kallastel. Näiteks viisime Atlantise ümber läbi planeeringuvõistluse ja see ootab täpsemat detailplaneeringut, et sinna mitmesugust hoonestust tagada.

Teine ala on avaturu ümbrus, kus samuti on läbi viidud planeeringuvõistlus ning leitud hea lahendus, mis ootab arendamist.

Erasektori poolt on näiteks katlamaja ümbrus, mis tänaseks on juba otsapidi ehituses. Ka sellele protsessile sai kunagi läbi võistluse algus antud ja nüüd juba liigub see juba realistlike lahenduste poole.

Eks selliseid kohti on veel, kus on kas omavalitsuse enda ajendil või koostöös erasektoriga projekte käima tõmmatud ja ilmselgelt võtab nende lõpuni arendamine aega.

Kas teie aja jooksul linnaarhitektina toimus linnaruumis ka midagi sellist, millega üldse rahule ei saa jääda?

No ütleme nii, et kuna hästi palju ehitusõigust, mis linnas kehtib, on tegelikult välja antud kindlasti nii-öelda enne minu aega, siis ei ole küsimustki, et on teatud objekte, kus linnaruumi tihedus või arhitektuurne kvaliteet on sellised, millele täna võib-olla sellisel moel ehitusõigust ei antaks. Selliseid objekte on, aga midagi konkreetset ma praegu välja ei tooks.

Mis oleksid need ülesanded, mis on nii-öelda päevakorras praegu Tartus, millega nüüd järgmine linnaarhitekt peaks tegelema hakkama kohe hoogsalt?

Üks suurimaid väljakutseid nii Tartus kui ka mujal on valglinnastumine ja naabervaldade tihenemine võrdlemisi kiires tempos, mis tekitab väga suuri probleeme. Inimesed, kes linnast välja kolivad, kasutavad linna teenuseid ja käivad linnas tööl, mis ongi normaalne, aga see tekitab pendelrände probleeme. Autostumine kasvab ja linnatänavad muutuvad ebameeldivamaks ja selle tõttu tahab ilmselt üha enam linlasi linnast ära kolida.

See on hästi keeruline teema, millega tegelemiseks tuleb ühest küljest kindlasti kasvatada koostööd naaberomavalitsustega ja teisest küljest tuleb vaadata ka seda, et ka linna territooriumil tekiks elamispindasid, mis rahuldaks nende inimeste vajadusi, et nad ei peaks tingimata linnast välja kolima.

Need on väga olulised teemad, millega on omakorda seotud ka transpordialased väljakutsed. Linnal on plaanis rajada järk-järgult linna serva liikuvuskeskusi, et inimene, kes linnast väljaspool elab, ei pea tingimata oma sõidukiga linna südamesse välja sõitma vaid saab vahepeal võtta siis bussi või ratta või hoopis jalutada. Eelkõige ootavad Tartut ees sellised väljakutsed.

Tulevase Tartu linnaarhitekti Jiří Tintěra arvates on Tartu tähtsaimateks probleemideks asjaolud, et kesklinn on kaotanud väga palju funktsioonidest suurtele poekettidele ja liiga palju on tähelepanu pööratud sellele, et autod saaksid võimalikult kiiresti linnast läbi sõita. Kuidas mantlipärija rõhuasetused teile tunduvad?

Ma arvan, et need on väga hästi püstitatud fookused. Kahtlemata on tegemist väga komplekssete teemadega ja mingit võluvitsa nende küsimuste lahendamiseks pole. Õigeid vastuseid on erinevaid, aga üldiselt ma arvan, et see on just täpselt see suund, mida ka Tartu linna arengudokumendid ette näevad. Need ongi just need väljakutsed, millega Tartu linn peab tegelema ja see on väga loomulik, et nii tänased kui tulevased ametnikud neid väljakutseid silmas peavad.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.