Tänu kuue kuu euribori langusele muutuvad laenuintressid järjest sõbralikumaks ja võimalused kinnisvara soetamiseks paranevad, leiab Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.

2024. aasta novembris, kui kuue kuu euribor oli juba langenud 2,9%-le, prognoosis Rüütel, et mai alguseks, kui toimub kinnisvarafirmade liidu järgmine konverents, on see 2,5% kandis. “Tore, et olin oma prognoosis tagasihoidlikum, sest tänane tegelikkus on juba 2,1% juures ja paar kümnendikku protsendipunkti peaks lähiajal veel lisaks potentsiaali olema,” tõdes Rüütel.

Elupindade sektoris on võrreldes aastatagusega pakkumiste arv tõusnud ca 10%. Tehingute kiiremat lisandumist kisuvad tema sõnul maha tõusvad maksud, kuid õnneks pakub leevendust laenuintresside jätkuv langus.

“Turu aktiivsust peaks soosima ka värsked uudised sõjatandrilt seoses lepingutega Ukraina ja USA vahel – äkki ei peagi nõrganärvilisemad uut kodu Venemaa piirist kaugemale otsima ja kindlustunde paranemise tõttu kannatab ka Eestimaal edasi elada,” ütles Rüütel.

Paljud arendajad tõmbasid möödunud aastal pidurit ja panid objekte ootele. “Eriti väiksemate arendajate jaoks teeb olukorra keerukamaks asjaolu, et odavamale rahale ligipääsemiseks tuleb hakatuseks mängu panna arvestatav hulk kallimat kapitali,” rääkis Rüütel.

Korterite hinna läbirääkimiste ruum, eriti uusarendustes, on tema sõnul jätkuvalt reaalsus. Müüjad näitavad paindlikkust mitmel viisil, küll tasuta parkimiskohtade, köögimööbli ja -seadmete ning muu boonusega.

Aastatagusega võrreldes vähenes 2025. aasta 1. kvartalis uusarenduste ja vanemate korterite hinnavahe: kui see oli 2024 esimeses kvartalis 43%, siis selle aasta alguses oli 33% (sama oli ka 2023. aasta I kvartalis).

Võrdluseks Tallinna kahetoaliste korterite hindade muutused esimese kvartali tehingute baasil: vanemas majas keskmine ruutmeetri hind 2768 eurot (aastatagune 2421 eurot), tõus 14% ning uusarenduses 4172 eurot (aastatagune 4239 eurot), langus 2%. “See näitab, et ostuhuvi järelturule on tublisti tõusnud, viidates selgelt ka ostujõu vähenemisele, millel peamine osa ka riigi maksupoliitikal,” nentis Rüütel.

Vanemate magalakorterite hinnad reageerivad alati kõige kiiremini, seal hakkab ka turg kõige kiiremini tõusma, lisas ta.

Uusarendustest lähevad hästi müügiks ca 3500eurose ruutmeetrihinnaga eluruumid Harjumaal. Rüütli sõnul on keerulisem olukord nn luksuskinnisvaraga, mille turg on õhuke – mõningaks erandiks on Tallinnas Kalamaja ja Rotermanni ning muu mereäärne piirkond, kus ka kallima otsa kinnisvara kiiremini kaubaks läheb.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) koos Coop Pangaga korraldab 7. mail  konverentsi “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”, kus asjatundjad annavad ülevaate hetkeseisust ja lähituleviku trendidest kinnisvarasektoris.