Suuremaid tööandjaid ühendav Eesti Tööandjate Keskliit seisab vastu Tallinna kutsekoolide mehaanilisele kokku liitmisele. Liitmine peab liidu hinnangul andma kokkuhoiu, parandama hariduse kvaliteeti ja olema valdkonna tööandjatega läbi räägitud. Need eeldused ei ole näiteks Tallinna Ehituskooli puhul täidetud. 

Haridus- ja teadusministeerium soovib kutseharidusreformi käigus pealinna kutsekoolide võrgu tõhusamaks muutmiseks liita kokku kuus kooli. Ka tööandjad toetavad dubleerivat haridust andvate tööstus- ja teeninduskoolide konsolideerimist, kui see toob kaasa efektiivsuse kasvu ja muudab kutsehariduse andmist jätkusuutlikumaks. 

“Hariduses on koostöö kutseõppeasutuste ja tööandjate vahel ülioluline, et koolilõpetajad oleksid tööturul edukad ja praktika oleks professionaalselt korraldatud. Hariduse kvaliteedile on halb, kui koolide liitmisega ettevõtete side koolijuhtimisega nõrgeneb,” kommenteeris Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter. “Seetõttu ei saa liitmist lihtsalt masinlikult ära teha, vaid selle vajadust tuleb sektoriga arutada. Näiteks on küsitav, kas ehituskooli liitmine on põhjendatud ja läbi räägitud. Piltlikult öeldes on peakontor läinud praegu toodet arendama klientide eelistusi uurimata.“ 

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse aseesimees ja Merko Ehitus Eesti juht Jaan Mäe rõhutas, et Tallinna Ehituskool on ehitusvaldkonna kvaliteetne kompetentsikeskus tänu koostööle erialaliitude ja tööandjatega. See väljendub lõpetajate kutseeksamite tulemustes, mis ületavad mõnel erialal riigi keskmist koguni poole võrra. 

„Selle taseme säilitamiseks ja edasi arendamiseks võiks ehituserialade õpet Ehituskooli baasil laiendada teiste ehituserialasid “kõrvaltootena” õpetavate koolide arvel, kus pole väikese õpilaste arvu tõttu võimalik sarnast taset saavutada,” selgitas Mäe. “Ehituserialasid saab õppida 14 koolis ja seda on õppijate arvu silmas pidades ilmselgelt liiga palju. Kindlasti ei saavutata kvaliteedihüpet Ehituskooli sundliitmisel teiste kutseõppeasutustega.”