“Mis maksab 160 ruutu katust, koos tööga? Selline tavaline Eesti maja, 60ndatel ehitatud.” Selliste päringutega pöördutakse katuseettevõtete poole iga päev. Kuid nii nagu ei ole olemas keskmist punast autot, ei ole olemas ka kaht ühesuguses seisus ja samade vajadustega maja. 

Uue katuse paigaldamist või katusevahetust tuleks võtta investeeringu, mitte kuluna, sest odavmaterjalidega võib uue teraskatuse saada küll 10-15 protsenti odavamalt, kuid kvaliteetse katuse eluiga on regulaarse hoolduse korral kordi pikem. Kvaliteetsemate pinnakatetega terasplekil on juba ainuüksi garantii värvimuutuste vastu 20-25 aastat, samas kui kasinama UV-kindlusega materjal vajab sõltuvat päikesele avatusest kas värvimist või vahetust 15-20 aasta pärast. 

Millega tuleks enne otsustamist arvestada?

Kui katuse valikul jätta kõrvale meeldivuse subjektiivne pool, siis tehnilisest poolest tasuks esmalt teha selgeks, millised katusekattematerjalid sobivad just sellele hoonele. Peamised kriteeriumid on katuse kaldenurk ning katuse kuju keerukus. 

Näeme oma valdkonnas liiga sageli soovi kasutada järsemate kallete jaoks loodud katusekatteid madala kaldega hoonetel. Samuti tuleb ette, et sopilisematele katustele, kus palju väljaehitisi, neelusid, läbiviike jms soovitakse paigaldada soodsamaid katusekatteid, kus n-ö standardlahendustega on kohati keerukas tagada kas veepidavust või katusealuse tuulutust. 

Iga kogenud katusemeister või materjalitootja oskab neis küsimustes nõustada ning õigesti ehitamine ei pea olema alati kallim kui odavlahendus.

Miks on määrav materjali paksus?

Kuigi Eestis peavad metallkatused vastama rahvusliku standardi EVS902:2 nõuetele, näeme turul aina enam lõunapoolsete riikide tootjate materjali, kus normid on lahjemad või puuduvad sootuks. Sageli meelitatakse kliente terase paksusega, kuid on olemas norm – värvkattega plekil peab tsingikihi mass olema 275g/m² ja katteta tsinkplekil 350 g/m² kohta. Alla 275 g/m² tsinki Eestis välitingimustel kasutada ei tohi.

Just tsingikihi paksus ning välist kaitset pakkuvad pinnakatted on tooraine kalleimad komponendid ning nende arvelt mööndusi tehes on võimalik isegi paksemat toodet odavamalt müüa. Seepärast tasub kindlasti müüjalt uurida sertifikaate ning tähtsustada kolme peamist aspekti: tsingikihi paksus, pinnakatte korrosiooni- ja UV-kindlus. Just toormaterjali tsinkimine annab katusele vastupidavuse ja tagab selle, et teraskatus ei annaks alla korrosioonile, ei pleegiks mõne aastaga ning oleks korralikult vormitav. 

Miks on oluline aluskatus?

Renoveeritava katuse korral tuleb kindlasti süveneda ka aluskatuse seisukorda, kontrollida puitosade kahjustuste ulatust ning lasta katusemeistril mõtestada lahti kõik, mis puudutab uue katuse toimimist ehitusfüüsika vaatenurgast. 

Katusealuse tuulduvus on A ja O. Kui ventilatsiooniolukord on rikutud, siis ei ole katusealusel tagatud vajalikku tuulutust ning tulemuseks on vettinud soojustus, hallitus ja kõrged küttekulud märja soojustuse ülessoojendamiseks. Valesti paigaldatud aluskattekile tulemuseks on sissevoolud, mis tavaliselt saavad märgatavaks eluruumides. “Soodsalt” saadud töö tulemusena võib aluskate jääda üldse paigaldamata või on kasutatud selleks nn maasikakilet või koormakatet. Tulemuseks vett läbi laskev katusekate.

Miks on arukas eelistada rätsepalahendust?

Kardetakse, et nn rätsepalahendus on kallis. Vastupidi. Asjatundlik ja kogemustega katusemeister oskab lahendada kõik katusel olevad sõlmed võimalikult vähese materjalikuluga ja pakkuda toimivaid lahendusi ilma ülearuste töödeta. Seetõttu ongi nn rätsepatöö näiteks teraskatuste puhul tellijale kokkuvõttes soodsam ja konkreetsele majale tehtud lahendused paremini toimivad.

Katusevahetuse juures on oluline koos asjatundjaga valida variandid, et katus kestaks võimalikult hästi ja kaua. Teraskatuse puhul tähendab see läbimõeldud ventilatsiooni ja niiskusolukordi, soojustkiirgavate elementide (näiteks korsten) isoleerimist, katusekonstruktsiooni ja aluskatte seisukorra hindamist jne. 

Kõikide turul pakutavate katusematerjalidega on võimalik ehitada A-energiaklassi hooneid. Küll aga tasub näiteks päikesepaneelide paigalduse korral süveneda aluskatuse kandevõimesse eelkõige lisanduva lumekoormuse tõttu. Lisades sinna päikesepargi, võib teatud olukordades tekkida oht konstruktsioonide stabiilsusele, mille tulemuseks on praod lagedes ja seintes. 

Soovitav on katusepaigaldamise plaani korral kohtuda kolmepoolselt – tellija, katusemeister ja tootja esindaja. Sellisel arutelul selgub alati kompromiss ja lahendus meistri kogemuste, tootja soovituste ja kliendi ootuste vahel, millest võidavad lõpuks kõik.

AS Toode tähistab järgmisel aastal oma 35. tegutsemisaastat – meie kogemust tasub usaldada. Oleme ka ainuke plekk-katusetootja Eestis, kes oma toodangut ka ise paigaldab, kasutades tööde teostamiseks vaid oma väljaõppinud ehitusbrigaade. Võta meiega ühendust ja küsi lähemalt pakkumiste kohta.