Enam kui pooltes tööstusharudes ületas jaanuari tootmismaht aastatagust taset. Suurematest harudest kasvas tootmine puidutööstuses kaheksa protsenti – suurenes saematerjali, vineeri, puitkiudplaatide, spooni ja liimpuidu tootmine. Samas oli ehitusmaterjalide tootmine languses.

Töötlevas tööstuses tõusis jaanuaris tootmismaht kaks protsenti, rahaliselt suurenes maksumus üle viie protsendi. Kasvu toetas ennekõike ekspordi suurenemine. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütiku Mario Lambingu sõnul on kasvu taga Eesti ettevõtete töö uute klientide leidmisel, samuti on paranenud tööstuse olukord ja väljavaated meie olulistel turgudel Soomes ning Rootsis.

Metalltoodete tootmine kasvas aastaga ligi 6 protsenti. Muude transpordivahendite tootmine, nt laevad jmt enam kui kahekordistus, kuid ka siin mõjutavad näitajaid oluliselt suuremate tellimuste valmimise ajad ning mahud ei ole ajas stabiilsed, selgitas Lambing.

Toiduainetööstuses jäid mahud samale tasemele, hinnatõusu tõttu on müük ja eksport siiski mõnevõrra kasvanud.

Languses olid jätkuvalt tööjõumahukamad tekstiili-, rõiva- ja nahatööstus, lisaks põlevkiviõli tootmine (tootmismahud on kuust kuusse üsna hüplikud), ehitusmaterjalide tootmine (rahaliselt tootmine ja müük kasvas, eriti eksport), masinatööstus, mootorsõidukite, nende osade ja haagiste tootmine ning masinate ja seadmete remont.

Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal näitavad kõik indikaatorid (tootmismahtude arengud, tellimuste seis jmt) olukorra paranemist tööstuses ning ootused järgnevateks kuudeks on ka positiivsed. Sarnane pilt on ka Soomes ja Rootsis, ka Saksamaa tööstuse kindlustunne on paar kuud paranenud.