Tudengid asuvad ühisprojektiga välja töötama põhust moodulmajade ehitamise tehnoloogiat
EASi ja KredExi ühendasutus rahastas kevadel Eesti tudengite loodud uuendusliku moodulehitise väljatöötamist, milles ehitusmaterjalina kasutataks põhku. Järgneva 15 kuu jooksul viib tudengite meeskond läbi eeluuringud, koostab eelprojekti ning töötab välja veebipõhise platvormi, mis võimaldab hoonete kiiret projekteerimist.
Eesti Kunstiakadeemia arhitektide ja Taltechi inseneri ühisprojekt kannab nime “Moodulsüsteemi 1+x arendus, tehnomooduli väljatöötamine ja põhu kui materjali kasutamise uurimine”.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Eesmärgiks jätkusuutlikkus ja kliimaneutraalsus
Magistriõppe tudengitest koosneva 1+x meeskonna eesmärgiks on ehitussektori suunamine kliimaneutraalsuse ja jätkusuutlikkuse poole. Meeskond keskendub traditsioonilisi ehitustavasid ümber mõtestavale mustersüsteemis projekteerimisele, ökoloogilistele materjalidele, nagu näiteks põhk, ning modulaarsele ehitusviisile.
“Meeskonna nimi “1+x” tulenebki mustersüsteemist. Nutika mooduli ümber saab kasvada teadmatu arv ruumimooduleid, mis loovad tervikliku süsteemi,” rääkis meeskonna liige Triinu Amboja (EKA).
“Mustersüsteem toimib elementidel (non-volumetric) põhineval ehitusel ehk meie puhul näiteks põhupaneelid,” selgitas Amboja.
Elemendid valmistatakse väljaspool ehitusplatsi, mis ühendatakse omavahel hooneks kohapeal. Sellel meetodil on mitmeid eeliseid, sealhulgas kiire kokkupanek, mis muudab ehitusplatsi ohutumaks. Mustersüsteem võimaldab ka hoone suurust hiljem muuta, laiendades või vähendades seda vastavalt vajadusele.
Digitaalse tööriistana luuakse projekti raames ka konfiguraator, mis koosneb värskelt väljatöötatud süsteemi komponentidest. See võimaldab ehituskomponente omavahel kombineerida ning tellijal saada oma soovidele vastav hoone disain. Koheselt saab näha ka hoonet visuaalselt vastavalt valitud komponentidele.
Ökomaja juhtiv nutimoodul muudab hoone isemajandavaks
Mustersüsteemi tuumaks on nutikas moodul, mis kontrollib ja juhib hoone tehnosüsteeme, sealhulgas vett, elektrit ja kütmist. Sellise süsteemi abil saab hoone toimida ka isemajandavalt.
“Isemajandav ehk “off grid” hoone ei ole sõltuv välisest vee- ja elektrivarustusest, vaid suudab seda iseseisvalt tagada,” selgitas meeskonna liige Liispet Viira (EKA), kelle sõnul hõlmab süsteem endas hallvee filtreerimist, vihmavee kogumist ning taastuva energia kasutamist.
“Tänapäeval on levinud näiteks päikesepaneelide paigaldamine katustele energia tootmiseks, mis esindab hübriidset isemajandava hoone kontseptsiooni, kus suur osa energiast toodetakse kohapeal ja osa tuleb välisvõrgust,” märkis Viira.
Energia tootmiseks kasutataksegi erinevaid taastuvaid energiaallikaid. Süsteemi väljatöötamisel on oluline roll hoone asukohal — näiteks mere ääres asuva hoone puhul on mõistlikum kasutada energia saamiseks tuulegeneraatoreid.
“Hoone muudab isemajandavaks ka vihmavee kogumine, mis on pigem sobilik hübriidlahendusena, sest on perioode, kus sajab palju ning perioode, kui ei saja üldse,” lisas Viira.
Süsteem hõlmab endas ka erinevaid filtreerimisprotsesse, kuid kõige praktilisem lähenemine on rakendada vihmavett näiteks WC-de loputamiseks, mis aitab säästa olmevett ja vähendada keerukate puhastusprotsesside vajadust.
“Oma projekti käigus me katsetame, millises mahus ja kontekstis oleks mõistlik hoone täielikult isemajandavaks projekteerida ning millal taoline investeering ei tasuks end ära. Oluline on kombineerida erinevaid lahendusi, et süsteem toimiks kõige efektiivsemalt ja toidaks seadmed ära.”
Projekti autorite sõnul saab mustersüsteemi vaadelda kui ruudulist paberilehte – ruudustikku saab vastavalt täita või kahandada. Kohandades mõningaid piiritlusi jääb vabadus arhitektide enda loomingule.
Tulevik on keskkonnasõbralike ja kõrgekvaliteetsete hoonete päralt
Jätkusuutlikkust silmas pidades uurib meeskond ka biogeensete ehk ökoloogiliste materjalide kasutamist, mis võimaldab ehitada kõrge kvaliteediga ja samas keskkonnasõbralikke hooneid.
Suur roll on projekti puhul põllumajanduse jääkproduktil põhul. See on Liispet Viiralti sõnul 1+x hoonestuse põhiline materjal just oma heade akustiliste, soojuspidavuse ja ka tuleohutuse näitajate tõttu.
“Projektis on väga oluline roll integreeritud projekteerimisel, mis tähendab, et kogu suhtlus ja koostöö erinevate rollide vahel algab projekti varases staadiumis ning jätkub kogu projekti arengu vältel,” selgitas Viira.
Projekti olemus ei piirdu tema sõnul vaid arhitektuurse või konstruktiivse või tehniliste aspektidega, vaid need kõik moodustavad omavahel sünergilise terviku.
“Arhitektidele on muidugi suur väljakutse alustada projekteerimist esmalt konstruktiivsest osast ning hiljem integreerida sinna arhitektuur,” lisas Viira, kelle sõnul ongi antud projekti puhul tegu tõelise ehituskunstiga.
“Eesmärk on kogu protsessi vältel katsetada näiteks keerukamaid sõlmi või arhitektuurset vormi ka füüsiliselt makettide abil. Plaanis on projekti perioodi lõpus valmis ehitada ka installatsioon, mis võtab kokku meie 15 kuud tehtud töö. Muidugi on unistus valmis ehitada reaalne põhumaja, kus on kasutusel meie väljatöötatud süsteem ja lahendused, kuid hetkel on see veel tulevikumuusika.”
Projekti rahastatakse riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse rahastamise vahenditest.
Rohkem infot koduleheküljelt ja sotsiaalmeediast: Instagram / LinkedIn / Facebook.