Enam kui 500 ettevõttele koduks olev Ülemiste City korraldas kaasava eelarve ideekorje, et sõeluda üürnike abil välja need tegevus- ja elukeskkonda parandavad algatused, mida ärilinnak hakkab kogukonnafondist rahastama.

“Tänavu käivitunud Ülemiste City kogukonnafondi algatus on levinud juba mitmes ärilinnakus üle maailma,” rääkis Ülemiste Cityt arendava Mainor Ülemiste juhatuse liige ja kliendikogemuse juht Sten Pärnits. “Eesti kontekstis on eraarendajate puhul selline algatus väga uuenduslik. Seni on Eestis kaasavat eelarvet edukalt rakendanud mõned kohalikud omavalitsused. Kogukonnafondi näol saavad linnaku ettevõtted panustada rahaliselt linnakuülestesse arendusprojektidesse ning aktiivselt kogukonna heaolu kasvatamises kaasa rääkida.”

Sten Pärnitsa sõnul võeti alates aasta algusest kasutusele kogukonnatasu kontseptsioon, mille tuludest osa kasutatakse kogukonna välja pakutud arendusteks. Aprilli lõpus käis koos esimene üürnike esindajatest koosnev nõukoda, mis valis välja rahastatavad arendusprojektid ning pani hääletusele kogukonna ideekorje seast valituks osutunud 33 ideed linnaruumi, liikuvuse, rohevaldkonna, sündmuste ning meelelahutusvõimaluste parendamiseks. “Ideede rakendamise osas jääb lõppsõna linnaku talentidele endile,” lisas ta.

Näiteks on Ülemiste City kogukond soovinud digitaalset ilmajaama, erilahendustega ülekäiguradasid, välikino, sauna tiimiürituste korraldamiseks, renditavaid kastirattaid, kasutajasõbralikke bussiootepaviljone ning kogukonnaaeda.

“Ülemiste City kogukonna arendamine kogukonnafondi kaudu on minu arvates väga oluline samm,” ütles Helmese töökeskkonna kogemuse looja ning Ülemiste City kogukonnafondi nõukoja liige Anne-Mai Elbrecht. “See loob võimaluse linnaku talentidel aktiivselt osaleda otsustusprotsessides ning panustada ideedega, mis mõjutavad nende enda heaolu ja mugavust. Kogukonnafond aitab luua sidusamat ja kaasavamat keskkonda, kus iga liige tunneb end väärtustatuna ning saab oma panuse anda. See tugevdab Ülemiste City kogukonna sidemeid ning muudab selle atraktiivseks sihtkohaks nii töötajatele kui ka külastajatele.”

Ideekorje näitas, et Ülemiste City kogukond peab oluliseks õuetegevusi ja jätkusuutlikkuse teemasid, sõnas Sten Pärnits. Samas tuli tema sõnul ideekorje käigus valusalt üles kogukonna mure ligipääsetavuse osas, mida linnaku arendaja paraku üksi lahendada ei saa. “Me ootame siiamaani Tallinna linnalt ja Rail Balticalt lahendust, mis aitaks trammiliini sulgemisest tekkinud probleemi lahendada. Ülemiste Citysse tulek ja minek on hetkel ebamugavam, ajakulukam ja suurema jalajäljega kui see oli ühistranspordi korraliku funktsioneerimise ajal,” märkis ta.

Ülemiste City ärilinnaku 30 hektaril on välja ehitatud 167 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. See on koduks ligi 500-le ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkonnaks ligi 16 000-le inimesele.