Arhitekt Vilen Künnapud tabas suur üllatus, kui tahtis noorele kolleegile näidata Rakveres enda projekteeritud eramut, kust algas tema töödes uus, värviline periood. Maja, mille fassaadi katsid varasemalt lilla, oranž, sinine, roheline ja punane värv, oli võõbatud halliks ja valgeks.

“Paras sigadus,” ütles Künnapu muutuse kohta. Tema meelest oli 2000. aastal valminud eramu hästi õnnestunud ja selle hoonega algas tema jaoks uus ajastu, kus kasutas senisest julgemalt värve.

Künnapu sõnul oli majal Eesti arhitektuuriajaloos koht ja seda oli kajastatud ka väljaspool Eestit.

Künnapu meenutas 2005. aastal Virumaa Teatajas, et värvilise maja üle oli alguses Rakveres palju lärmi, aga sellega harjuti. “Minu asjad ikka tekitavad elevust,” ütles Künnapu Ehituslehele nüüd.

Künnapu sõnul maja välisilme muutmist omanik temaga ei kooskõlastanud ja see tabas teda täieliku üllatusena. “Olin pahviks löödud,” sõnas ta.

Rakvare linnaarhitekt Angeelika Pärna leidis, et maja värvimine oli linna jaoks kaotus, sest tegmist oli omanäolise teosega ja Rakveres pole neid liiga palju.

Pärna nentis, et seaduse mõttes pole omanik midagi valesti teinud, sest maja värvimiseks ehitusluba küsima ei pea. Ta rääkis, et osa omanikke on siiski linnavalitsusest küsinud, kas tohivad maja üle värvida ja seda on alati lubatud, kuid ta on pakkunud omanikele võimalust koos värve valida. Pärna ütles, et antud juhul omanik linnavalitusest nõu ei küsinud.

2021. aastal maja ostnud uus omanik rääkis, et tal oli juba tehingu ajal kindel soov hoone värvilahendust muuta. Ka maja interjööris oli kasutatud intentsiivseid värve. “Ma ei oleks suutnud seal elada,” tõdes ta. “Ma ei ole kunstiinimene.”

Omanik kiitis, et maja ruumilahendus on väga hea ja seda hindaks ta kümne palli skaalal hindele kümme. Küll oli maja enam kui 20 aasta jooksul jõudnud laguneda ja vajas põhjalikku remonti.

Arhitektide liidu president Aet Ader rääkis, et seadus täna arhitekti loomingut värvi osas ei kaitse. Kui materjal ei muutu, siis on tegemist remondiga, mis eraldi kooskõlastusi ei vaja.

Ader ütles, et ülereguleerimine oleks ka halb ja ta pigem loodab, et ühiskond areneb: omanikud oskavad paremini arhitektuuri hinnata ja saavad aru, et tuntud arhitekti töö ja säilinud originaaldetailid lisavad kinnisvarale väärtust.

“Oma kodus võib ju ka olulise kunstniku töö üle maalida. Aga kas see on hea mõte?”

Arhitektide liidu president Aet Ader.

“Oma kodus võib ju ka olulise kunstniku töö üle maalida,” rääkis Ader. “Aga kas see on hea mõte?”

Ader soovitas olulisemad muudatused hoonetes igal juhul arhitektiga läbi rääkida.