Nordeconi hoonete projekteerimise projektijuht ja TalTechi vilistlane Rait Põllumees leiab, et Eesti ehitussektor seisab silmitsi tõsise kaadripuudusega, kui noorte inseneride juurdekasv jääb sama aeglaseks kui see on praegu.

Miks otsustasite omal ajal TalTechi õppima minna ja kuidas erialavaliku tegite?

Valik TalTechi õppima minna tuli tegelikult eriala järgi. Keskkooli lõpus oli mul kaks valikut — kas IT või ehitus. Ehitus tundus valdkonnana, kus on alati tööd. Juba lapsena huvitas mind, kuidas asjad kokku ja lahti käivad ning millest need on tehtud. See tundus loogilise ja põneva valikuna. Kuna mujal Eestis samal tasemel seda eriala õppida ei saanud, oli TalTech tollel hetkel ainuke võimalus.

Kuidas koolis läks?

Hästi läks, kuigi ma polnud alati kõige eeskujulikum või viieline tudeng. Mõned alusained olid igavad, kuid mida semester edasi, seda huvitavamaks läks. Lõpuks diplomi kätte saamiseks tuli ikkagi pingutada ning lähedased utsitasid ka kaasa, et üle finišijoone jõuda.

Millised olid meeldejäävamad kursused ja õppejõud?

Esimesena tuleb meelde Hendrik Naar, kes õpetas tehnilist mehaanikat. Ta tõi häid näiteid, oli humoorikas, kohati isegi sarkastiline, tema loengud olid alati huvitavad. Teisena meenub kohe Targo Kalamees, kelle ehitusfüüsika loengud olid samuti väga põnevad ja täis elulisi näiteid. Meelde jäi ka füüsika õppejõud Eerik Reiter – karmi loomuga vanakooli mees, kes ütles enne eksamit, et need kes kirjutavad valesti sõna “potentsiaal”, hindeks üle nelja ei saa.  

Kas meenub midagi kooliajast, millele tagantjärele vaadates oleksite võinud rohkem tähelepanu pöörata?

Tagantjärele mõeldes oleks võinud ju igas loengus veel rohkem märkmeid teha või küsimusi küsida, kuid midagi väga konkreetset ei meenu. Pigem tuleb meelde peale kooli lõpetamist esimese n-ö päris hoone nullist projekteerimine, kus tuli ise hakata õpitut rakendama ja tervikuks siduma. Siis sai küll vanad õppematerjalid kõrvale võetud ning pusima hakatud.

Kas õppetöö kõrvalt jäi aega ka tudengieluks?

Jah, olin ehitusteaduskonna üliõpilasnõukogus ja tegutsesin seal mõnda aega. Samuti liitusin tudengikorporatsiooniga Tallinnas, kus sai tudengielu omajagu elatud.

Kuidas TalTechis saadud haridus reaalse tööeluga haakus?

Haridus haakus selles mõttes hästi, et koolist saad vajalikud baasteadmised, näiteks kuidas arvutada hoonete kandevõimet. Päriselus on aga palju muid aspekte veel — alates deformatsioonivuukidest kuni ehitustööde järjekorraga arvestamiseni või nt taladest ventilatsiooni torudega läbiminekuni. Kõike koolis ei jõuagi õpetada. Kui verivärskele insenerile anda projekteerida viiekorruseline hoone, siis see alguses võtabki kõvasti aega ja see on täiesti okei.

Mis on olnud teie senise karjääri suuremad ettevõtmised?

Töötasin umbes üheksa aastat inseneribüroodes projekteerijana, praegu töötan Nordeconis projekteerimise projektijuhina. Üks meeldejäävamaid projekte oli Soomes Tripla keskuse kompleks — seal olid kortermajad, raudteejaam, kaubanduskeskused, kokku üle miljardi euro maksnud suurprojekt. Mina tegin seal väikest osa, aga näha seda mastaapi ja kohapeal käia oli väga põnev kogemus.

Praegu töötame Loodusmaja projektiga — 2026. aastal saab sellest Eesti suurim puithoone, kus on väga palju keerukaid lahendusi nii konstruktsioonis kui ka tehnosüsteemides. Lõplike lahenduste leidmine, projekteerimine ja välja ehitamine on kõik suured väljakutsed.

Eelmisel aastal valiti teid Eesti noore ehitusinseneri konkursi nominendiks. Kuidas see tunnustus teid mõjutanud on?

Minu jaoks on see tore tunnustus, et minu tööd märgatakse ja teised hindavad seda, mis siiani tehtud. Kuna see oli alles aasta tagasi, pole karjääris veel tohutuid muudatusi kaasa toonud.

Mida peaks ülikool tänapäeva tudengitele kindlasti õpetama?

Ma ei tea täpselt, milline on inseneride õppekava tänapäeval — kindlasti on enam kui kümne möödunud aastaga tehtud muudatusi. Tänapäeval on mudelprojekteerimine aina rohkem levinud. Minu ajal oli seda vähe.

Soome kogemusest lähtudes soovitaksin, et Eestis võiks olla rohkem avalikult kättesaadavaid materjale tüüplahenduste kohta: kuidas projekteerida sõlmi, milliseid konstruktsioonitüüpe kasutada. Noor insener saaks kohe praktilise lähteinfo, millele toetuda. Matemaatika ja tugevusõpetus peavad alles jääma, aga praktilised ja toimivad lahendused võiksid olla kohe kättesaadavad. Soomes on sellised materjalid nii betooni, terase, puidu kui ka muude materjalide kohta laialt kättesaadavad, Eestis kahjuks mitte.

Kuidas hoiate ühendust ülikooli ja endiste kaaslastega?

Mõningatega suhtlen tihedamini, eriti kui tööalaselt kokku satume, teiste kursusekaaslastega on suhtlus harvem. Inimesed on mööda maailma laiali, suhtlus on varieeruv.

Miks soovitaksite noortel, kes tahavad ehitusinseneriks saada, just TalTechi valida?

Ehitussektoris valitseb tohutu kaadripuudus. TalTech on Eestis ainus koht, kus saab kvaliteetset süvaharidust ehitusinseneeria alal. Kui tahad õppida inseneriks, siis TalTechil pole sisulist konkurenti. Tingimused on head, õppejõud pädevad ja sinna on aastate jooksul kogunenud teadmiste kogum, mis on väga võimas.

Kuidas mõjutab kaadripuudus praegust tööturgu?

Kõik peavad rohkem tegema — ma olen korduvalt näinud, kuidas kell kaks öösel saadetakse veel jooniseid. See pole normaalne, aga projektid nõuavad seda. Kui mõelda sellele, et vanemad insenerid lähevad pensionile ja noori tuleb vähe juurde, siis oleme kriisi eel. Ehitusprojektid lähevad järjest suuremaks ja keerulisemaks, aga häid insenere on väga vähe. Kui on tõeliselt keeruline projekt, siis saab kahe käe sõrmedel üles lugeda inimesed, kellelt nõu küsida. Vajame nii tippinsenere, tehnikuid kui ka modelleerijaid — kõikjal on spetsialistidest puudus.