Vägisi armsaks ei saa. Lidl tahtis Narva kesklinna ehitada standardlahenduse, aga pidi linna survel korraldama arhitektuurivõistluse. Poekett ehitas võidutöö valmis ja jõudis seda juba enne avamist muuta, aga lahendusega ikka rahul pole.

Narva kesklinnas Lidli poe arhitektuurivõistluse võitnud Molumba arhitekt Karli Luik leiab, et projekti kõige olulisem osa oli maja ette rajatud sinine küngas ja sellelt laskuv liumägi, aga poekett kõrvaldas liumäe juba enne avamist ja soovib künkale ligipääsu piirata.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Täname, et liitusite meie uudiskirjaga.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Liitun

Luik rääkis, et Narva poe ette projekteeritud sinine küngas ja liumägi olid lisaks maja fassaadi katvale metallvõrgule ainsad asjad, mis maja Lidli tüüpprojektist eristasid. “Kast on kast,” nentis ta. Luik ütles, et oli lahendusega rahul, sest kett sai enda formaadile vastava lahenduse, aga künka ja liumäega suutsid arhitektid linnaruumi huvitavamaks muuta.

Luik kiitis, et projekteerimis- ja ehitusprotsess jooksis poeketiga tegelikult väga hästi. Maja sai valmis, sinna külge tekkis suurem ja ette veel paar väiksemat küngast ning olemas oli ka poe ukse juurest algav liumägi. Kett tegi Eestis kaheksa esimest poodi korraga lahti eelmise aasta 3. märtsil, Narva Lidli hoone sai mitu kuud varem valmis ja ootas aiaga piiratult avamist.    

Kukkunud klient oleks halb reklaam

Luik uskus, et ka Lidl on lahendusega rahul. “Aga siis tuli väidetavalt üks Leedu ülemus,” rääkis ta. “Ütles, et keegi kümne aasta jooksul seal kindlasti saab haiget ja see on bad publicity (halb reklaam – toim.).”

Luige teada viidi liumägi juba enne avamist poe eest ära ja nüüd soovib kett ka majaesise sinise künka piirata.

Eelmisel talvel olid küngastega ala ümber ajutised piirded, sest hoone sai kasutusloa kahes osas – majal oli see olemas, välialal mitte.

Narva linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti direktor Kaie Enno ütles, et sel talvel ajutised piirded enam kõne alla ei tule, sest väliala on samuti kasutusloa saanud, vastab kõikidele nõuetele ja sinna aedu niisama püstitada ei tohi. Kui Lidl soovib ala piirata, siis selleks on vajalik eraldi menetlus, aga Enno kinnitusel Lidl linnale ühtegi kirjalikku avaldust maja või selle ümbruse muutmiseks täna teinud pole.

Luik rääkis, et Lidl on kõik muudatused nendega siiani kooskõlastanud, aga viimati vihjati, et kui arhitektid järgmiste ümberkorraldustega nõus pole, siis kett leiab võimaluse künka piiramiseks ka Molumba heakskiiduta. 

Lidl eelistanuks teist konkursitööd

Katrin Seppel Lidli korporatiivkommunikatsiooni osakonnast ütles, et kaubandusketi eesmärk on selleks talveks leida lahendus, mis oleks kõigile külastajaile turvaline ja hästi hooldatav. Ta jättis vastamata küsimusele, kas see tähendab küngaste täielikku piiramist.

“Lidl on juhtinud korduvalt tähelepanu võimalikele ohukohtadele,” kirjutas Seppel Ehituslehele antud kirjalikus vastuses. “Lidli eesmärk on alati olnud, et poe külastus peab olema ohutu kõigile.”

Seppel nentis, et Lidli eelistus oli arhitektuurivõistlusel teise koha saanud töö, kuid Narva linnavalitsuse esindajad eelistasid Molumba lahendust.

Valiku tegi kuueliikmeline žürii, kus Lidlil oli kaks kohta, Narva linna esindasid linnapea ja linnaarhitekt ning tööde hindamises osalesid ka arhitektid Ülar Mark ja Peeter Pere.

Lidli favoriidiks olnud teise koha saanud Stuudio Paralleeli töö järgis täpselt kaubandusketi esitatud ruumiprogrammi, tüüpilisest Lidlist eristasid seda majale lisatud varjualune ja sambad. “Kasti tuim maht on liigendatud ja inimlikustatud sammaskäigu madalama mahuga,” kirjeldas žürii teise koha tööd protokollis.

“Lidl lähtub alati sellest, et poe külastajatel ja nende lastel oleks turvaline,” kirjutas Seppel Ehituslehele. “Sekkusime kohe, kui nägime, et lahendus ei vasta Lidli standarditele. Me käitume alati vastutustundlikult, kuid kuna osapooli on olnud protsessis palju on vaja mõne teemaga veel tegeleda – nagu talihooldus ja kasutatavus.”

Linnaruumi rikastav koht

Narva kesklinnas asuva Lidli jaoks korraldati arhitektuurikonkurss 2017. aastal. Selle võitnud Molumba projekti puhul kiitis võistluse žürii, et töös välja pakutud ideed loovad kaupluse ette Narva linnaruumi rikastava selge identiteediga meeldejääva koha, millel on potentsiaal meelitada kohale inimesi, tugevdades samas ka kaubanduskeskuse identiteeti. 

“Mägi loob hoonest sõbraliku kuvandi, lahke ja avatud ruumi, tuues Narva linnaruumi positiivselt laetud teistmoodi avalikku ruumi, toetades ja muutes ühtlasi atraktiivsemaks ka Lidl brändi,” seisab žürii protokollis. “Mägi annab kauplusele identiteedi, on põnev ja teeb meeldejääva maja. Maja mahuga on tegeletud pigem vähe, avalik žest on suunatud linnaruumi kasutajale, mis loob huvitava kontrasti hoone enda minimalismi ja “mäe” mängulisuse vahel.”

Protokollis on siiski välja toodud ka mäega seotud riskid:

• Mägi tuleb hästi ja turvaliselt lahendada, et ei tekiks konflikti selle kasutajate ja tänavaruumi kasutajate liikumistrajektooride vahel. Kindlasti ei tohi mägi muutuda ohuks pidades silmas Tallinna maantee liikumiskoridori lähedust.
• Talvisel ajal on hooldus ja kasutatavus keeruline.

“See on tõenäoliselt kõige erilisem Lidl üldse maailmas.”

Ivan Sergejev, endine Narva linnaarhitekt

Žürii tööd juhtinud toonane Narva linnaarhitekt Ivan Sergejev rääkis Ehituslehele, et kuigi riskid said sõnastatud, siis oli edaspidises projekteerimis- ja ehitusprotsessis osalistel piisavalt võimalusi need lahendada. Sergejevi hinnangul sai lõpptulemus hea ja ta usub, et reaalsest riski seal ei ole. Poolteise aasta jooksul, mil maja on avatud olnud, pole majaesisel mäel tema teada midagi juhtunud.

“See on tõenäoliselt kõige erilisem Lidl üldse maailmas, Lidl võiks seda just great publicity-na (hea reklaamina – toim.) kasutada” ütles Sergejev. Ta ütles, et tunneb arendajale kaasa, kui Lidl seda oma brändi jaoks hea võimalusena näha ei suuda ja lahenduse ära muudab.

Sergejev avaldas lootust, et Lidl tuleb mõistuse juurde ja ei hakka võidutööd muutma, vastasel juhul peaks tema hinnangul Narva linn avalikku ruumi kaitsma.

Hoone arhitekt Luik nentis, et ju oli võistlusega leitud arhitektuurne lahendus kaubandusketile peale surutud ja nad pole suutnud seda enda jaoks positiivseks mõelda ega näe, et linnaruumi panustamine võiks neile olla hea reklaam.  

Enne 2017. aasta konkurssi soovis Lidl Narvas tüüpprojekti kasutada ja linna nõutavast arhitektuurikonkursist mööda minna. Linnavalitsusse saadetud vaides leidis Lidli kinnisvarafirma juhatuse liige Tarvo Kubja, et arhitektuurikonkursi korraldamise nõue on Tallinna mnt 7 asuva krundi puhul õigustühine. Ta tuletas meelde, et Narva kehtiv üldplaneering kohustab sääraseid konkursse korraldama vaid linna kõige olulisemate, ajalooliste rajoonide puhul.

Linnavalitsus jäi oma nõudele kindlaks, sest poe krunt asus linna südames ja linna keskse tänava alguses.

“Kui arendajad on arukad ja tahavad, et selles kohas ka käiakse, et see oleks tõeline magnet, siis see peaks sobima linna,” rääkis Sergejev 2017. aastal ERRile. “Oleme Euroopas arenenud juba nii kaugele, et me niisama ei ehita asju. Nemad aga tahavad teha just nii, nagu nemad tahavad, neid väga ei huvita, mida linn tahab.”