Lidl on linnavalitsusega suhtlemiseks palganud advokaadibüroo ja soovib kohtumist linnapeaga, et nende kahe uue kaupluse detailplaneeringud Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas jõuaks kiiremini poeketile sobiva lahenduseni.

Linnavalitsuse dokumendiregistrist saab lugeda Lidli palgatud advokaadibüroo Njord kirja, mis on saadetud korraga linnapeale, kahele abilinnapeale ja linnaplaneerimise ameti juhtidele. Kirjas küsib advokaadibüroo kohtumist linnapea Mihhail Kõlvartiga, mis peaks toimuma kindlasti enne 22. septembrit. Pärast seda kuupäeva lubab Lidl pöörduda kohtusse.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Täname, et liitusite meie uudiskirjaga.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Liitun

Lidlil on mure Lasnamäel Linnamäe 28 ja Põhja-Tallinnas Paavli 10 detailplaneeringute menetlustega. Lasnamäe detailplaneeringu algatamisest möödus aprillis kolm aastat, Põhja-Tallinna detailplaneeringu menetluse algatamisest möödub kolm aastat novembris. “2023. aastal on menetlused olnud sisuliselt muutumatus seisundis,” kirjutab Lidlit esindav vandeadvokaat Veikko Toomere. “Viimase nelja kuu jooksul on Lidl Eesti OÜ esindajad korduvalt Tallinna linna esindajatega kohtunud ja üritanud aru saada niivõrd aeglase menetluse põhjustest. Kahjuks ei ole linnavõimu esindajad suutnud Lidl Eesti OÜ esindajatele menetluste seiskumise õiguslikest alustest pädevaid selgitusi anda.”

Tallinna linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna juhataja Anu Raun ütles, et kui Lidl Põhja-Tallinna detailplaneeringu vastavalt algatamise korraldusele korrigeeriks ja konkreetset asukohta arvestava lahenduse teeks, siis jõuaks see peagi vastuvõtmisele ning seejärel kehtestamisele. 

Parkimiskohad õues, mis on mõeldud siseruumis parkijatele

Üks vaidluskoht on parkimise korraldamine. Lidl tahab võimalikult palju parkimiskohti, selleks on nad maja mahtu arvutanud ka parkimiskorruse ehk küsivad parkimiseks lisakohti justkui oleks olemas inimesed, kes jätavad auto maja ette ja lähevad seejärel majasisest parklat kasutama. Lidl tunnistab seda ka ise linnapeale saadetud märgukirjas, aga toonitab, et juriidiliselt on neil selleks õigus.

Teine vaidluse teema on maja avamine linnaruumile. Raun selgitas, et linnaplaneerijate soov oleks maja vähemalt kolmest küljest ligipääsetavaks muuta ja vältida tummasid betoonseinu.

Lidli arvates sekkuvad linnaplaneerijad selliste nõudmistega ettevõtlusvabadusse.

Lidli esindajad kirjeldavad kirjas, kuidas Tallinna Linnavalitsuse ametnikud on nõudnud, et esitatud detailplaneeringut täiendataks ja planeeritava toidukaupluse esimesele korrusele lisataks linnaruumi ilmestavad kaubandus- või teeninduspinnad, mis toetaksid linna ametnike arvates kaubandushoone kontseptsiooni ja samas elavdaks tänava tasapinda.

Lidl on kavandanud esimesele korrusele parkimiskorruse ja juurdepääsu kaupluse hoonele. “Selline lahendus ei ole keelatud ega vastuolus kehtivate õigusaktide või õigusaktiga kehtestatud ruumilise planeeringuga,” seisab kirjas. “Linna nõude täitmise sidumine detailplaneeringu menetlemise jätkamisega on selge omandipõhiõiguse riive, millel puudub õiguslik alus. Selline nõue toob endaga kaasa ka ettevõtlusvabaduse riive. Lidl ei ole enam temale kuuluval kinnistul vaba valima ettevõtluseks tegevusala.” 

Mõlema kinnistuga seoses on linnaplaneerimise amet Lidlile tutvustanud visioonidokumendi “Kaasaegne selvekauplus linnaruumis”. See on linnaplaneerimise ametis väljatöötamisel olev juhend, mis kirjeldab linna ootusi kauplustele ja peaks edaspidi planeerimisprotsessi lihtsustama. 

Lidl toob oma kirjas välja, et juhend ei ole Tallinna linna ametlik õigusakt ja seda ei ole kehtestatud ruumilise planeeringuna või muu dokumendina, millega saaks määrata linna ruumilise arengu eesmärke. “Linnavalitsuse esindajate selgitustest lähtuvalt ongi tegemist tööversiooniga nö visioondokumendist, mis sisuliselt väljendab kellegi subjektiivset nägemust Tallinna linnaruumi planeeritavast selvekauplusest,” kirjutavad Lidli esindajad. “Seetõttu saaks juhendit hetkel käsitleda vaid kui soovituslikku iseloomuga seisukohta. Vaatamata eelpool toodule on linnavalitsuse esindajad Lidlile mõista andnud, et just juhendile vastavus tagaks Linnamäe detailplaneeringu kehtestamise.” 

Katrin Seppel Lidl Eesti korporatiivkommunikatsiooni osakonnast ei soovinud vaidluse sisu kommenteerida. Ta ütles, et advokaadibüroo kaasamine detailplaneeringu kehtestamisele on Lidli tavapärane praktika.

Linnaplaneerimise ameti juhiabi Tiina Vahur ütles, et linn on Lidlile vastuse koostanud, see on praegu allkirjastamisel ja jõuab õige pea Lildli esindajateni.

Lidl on Saksamaa odavmüügikaupluste kett, kuhu kuulub enam kui 11 500 poodi üle maailma. Lidli avas esimesed kauplused Eestis eelmise aasta kevadel.

Lidlil on eraldi kinnisvarale pühendatud eestikeelne koduleht, kus on kirjas, et “ümbruskond seab kinnisvara arendamisele mitmeid erinevaid nõudmisi ning mõnikord esitab väljakutseid. Tänu meie poekontseptsioonide mitmekülgsusele saame pakkuda igale asukohale sobivat lahendust.”

Narvas toimus arhitektuurivõistlus, sest peaarhitekt ei andnud alla

Eestis on Lidl valdavalt ehitanud poed tüüpprojektide alusel, üks erand on Narva Lidl, mille jaoks korraldatud arhitektuurikonkursi võitis 2017. aastal Molumba. Tänaseks avatud Narva poehoone projekti puhul kiitis võistluse žürii, et töös välja pakutud ideed loovad kaupluse ette Narva linnaruumi rikastava selge identiteediga meeldejääva koha, millel on potentsiaal meelitada kohale inimesi, tugevdades samas ka kaubanduskeskuse identiteeti. 

ERR kirjutas, et Lidl soovis Narvas samuti tüüpprojekti kasutada ja linna nõutavast arhitektuurikonkursist mööda minna, kuid Narva peaarhitekt sellest nõudest ei loobunud, sest tegemist oli olulise asukohaga linna keskuses.

“Kui arendajad on arukad ja tahavad, et selles kohas ka käiakse, et see oleks tõeline magnet, siis see peaks sobima linna,” rääkis Narva peaarhitekt Ivan Sergejev ERRile. “Oleme Euroopas arenenud juba nii kaugele, et me niisama ei ehita asju. Nemad aga tahavad teha just nii, nagu nemad tahavad, neid väga ei huvita, mida linn tahab.”