Ehitusettevõtetele on aasta kehtinud kohustus registreerida Maksu- ja Tolliameti (MTA) e-teenuste keskkonnas suuremad ehitusobjektid, töövõtuahelad ning objektidele lubatud töötajad. Millised on seni ehitusobjektide kontrollimise käigus avastatud korduma kippuvad vead, jagas MTA tulumaksu osakonna juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu.

“Kuna uus kohustus jõustus alles aasta tagasi, on selge, et süsteem on kõigile uus ja tekitab üksjagu küsimusi – alates sellest, kas ja kellele kohustused kehtivad ning lõpetades tehniliste nüanssidega, kuidas registreerimissüsteem objektidele paigaldada,” rääkis Marjapuu. “Praegu saame öelda, et uut infosüsteemi kasutatakse tublisti, ehkki uute praktikate juurutamine on olnud aeganõudev.”

Puudunud on töötajate kaardid

Aasta jooksul on MTA ehitusobjektide kohapealsete vaatluste käigus tuvastanud, et vahel pole töötajatel olnud vajalikke kaarte, kui alltöövõtja tööjärg on objektil varem kätte jõudnud kui tellitud kaardid kohale jõuavad. Nii võib juhtuda, kui alltöövõtjad tellivad kaardid liiga hilja. Tuleb arvestada, et pärast kaartide tellimist võivad need olenevalt tarneviisist kohale jõuda umbes nädala pärast või veidi hiljemgi.

Töötaja kaartidega seotud küsimused on ka kõige sagedasemad, mis on MTAle seoses uue kohustusega laekunud. Marjapuu tuletab meelde, et tööaja kaardi tellimise kohustus on tööandjal. Töötaja kaart on seotud konkreetse töötajaga ja see kehtib Eesti isikukoodiga töötajal viis aastat. Tööandja vahetamisel ei tarvitse töötajal oma kaarti vahetada. Kui töötaja kaart kaob või muutub kasutuskõlbmatuks, saab töötaja kaardi sulgeda ning tööandja on kohustatud tellima töötajale uue kaardi.

Ehitajad objektil, aga süsteemis see ei kajastu

Kõigil ehitusel tööd tegevatel inimestel peab olema oma töötaja kaart. Kui kaart on olemas, siis on lubatud kasutada ka muid tuvastusvahendeid, näiteks mobiilirakendust, kui objekti peatöövõtja tagatud süsteem seda toetab.

Marjapuu sõnul on kohapealsete kontrollide käigus ette tulnud olukordi, kus töötajad on ehitusobjektil, kuid see ei kajastu MTA e-teenuste keskkonna töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemis (TTKI). “Seda juhtub näiteks siis, kui töötaja siseneb objektile kohast, kuhu registreerimissüsteemi pole paigaldatud,” selgitas ta. “Mõnikord on juhtunud, et töötaja enda sõnul ei teagi, et tal tuleb objektile sisenemine kiipkaardiga registreerida.”

Üldiselt on aga objektijuhid MTAle tagasisidet andes välja toonud, et nendele on rakendus kasulik ehitusobjektist ülevaate saamiseks: neil on täpsem teave selle kohta, kui palju alltöövõtjaid ja töötajaid parasjagu objektil toimetab.

Välismaise tööjõu registreerimine

Teadmatust on olnud ka välismaise tööjõu kasutamise registreerimisel. Kui ehituse töövõtuahelasse on plaan kaasata välisettevõte, siis enne tema infosüsteemi kandmist, tuleb ettevõttel hoolitseda selle eest, et tal oleksid üldised Eestis registreerimise kohustused täidetud. Seejärel saab ta infosüsteemi kanda kohaliku koodiga.

“Juhul, kui ehitusel kasutatakse välismaist tööjõudu, tuleb välismaalastest tööandjatele ja töötajatele eelnevalt tutvustada Eestis kehtivaid maksustamise reegleid. See on vajalik ka näiteks selleks, et nad teaksid, kuidas tuleb Eestis tegutsev ettevõte registreerida,” rääkis Marjapuu. Esmane teave on olemas MTA veebilehel.

TTKI süsteemi kasutamine on muutunud mugavamaks

MTA arendab ja täiendab TTKI süsteemi pidevalt, mistõttu võib aeg-ajalt esineda mõningaid tehnilisi probleeme. “Sellegipoolest on senimaani võimalikud mured kiiresti lahendatud,” sõnas Marjapuu. “Kui varem saime võimalikke probleeme tuvastada vaatluste käigus kohapeal, siis nüüdseks on meil juba tööriist, mis teeb osa tööd meie eest. Ühtlasi tähendab see ehitaja senisest vähemat koormamist menetlustoimingutega.”

Kui kohustuse jõustumise järel oli MTAl koos paljude teenusepakkujatega üksjagu süsteemi testimist ja juhendamist, et teenusepakkujate edastatav andmestik vastaks infosüsteemi spetsifikatsioonile, siis aasta hiljem on andmevahetus Marjapuu hinnangul üsna hästi paika loksunud. “MTA töötab selle nimel, et infosüsteemi täitmine ja andmevahetus oleks võimalikult automatiseeritud ning mugav iga osapoole jaoks, kellele uued kohustused kehtivad,” lausus ta.

Ehitusfirmade läbipääsuteenust pakub turvafirma G4S Eesti. Teenus sisaldab isikute objektile sisenemise ja väljumise registreerimiseks vajalikke seadmeid, tarkvara ning tugiteenust.