Analüütik: müümata jäänud Liivalaia kohtumaja mõistlik hind oleks olnud kolm miljonit eurot
Riigi Kinnisvara AS poolt Liivalaia tänava kohtumaja eest küsitud alghind 4,5 miljonit eurot on Uus Maa kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi hinnangul ühtpidi justkui mõistlik, ent reaalset turuolukorda vaagides potentsiaalsete ostuhuviliste jaoks ikkagi liiga krõbe, kuna kinnistul puudub detailplaneering.
“Eks ta põhjendatud ikka oli, kuna hind oli saadud kutselise hindaja akti põhjal. Kuid alati tuleb arvestada, et üks asi on vara hetkeväärtus ning teine potentsiaalsete ostuhuviliste valmidus just seda hinda antud hetkel ka maksta,” selgitas Vähi.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Ehitusega ei saaks niipea alustada
Esmaspäeval lõppenud kohtumaja enampakkumisele ei laekunud ühtki pakkumist ning RKAS projektidirektor Tarmo Mändmets kinnitas, et lähiajal otsustatakse, millal ja millise hinnaga hoone uuesti müügile panna.
Üheks põhjuseks, miks enampakkumine võimalikes ostjates piisavat huvi ei äratanud, võis Vähi hinnangul olla asjaolu, et sellest uue omaniku jaoks tulu toova kinnisvaraobjekti rajamine võtab aega ja ressursse tavapärasest rohkem.
“Kuigi tegemist on iseenesest väga hea asukohaga kinnistuga, puudub sel detailplaneering, mis tähendab, et ehitusega ei saa veel mitme aasta jooksul alustada,” märkis Risto Vähi.
“See tähendab omakorda, et kui ostu finantseeritakse panga abil, tuleb mitmeid aastaid tasuda kõrgeid laenumakseid. Samuti võib probleemiks olla praegu büroopindade ülepakkumine ning uute kontoriruumide turule panek on paras peavalu, sest üürnikke kõigele lihtsalt ei jätku. Ja lõpetuseks võib probleemiks olla ka tühi kohtuhoone, millele kulub samuti raha.”
Hind oleks pidanud olema kolmandiku võrra soodsam
Liivalaia tänava kohtumaja reaalne müügihind oleks Vähi hinnangul pidanud detailplaneeringu puudumise tõttu olema praegusest tublisti madalam.
“Oleks alghinnaks olnud näiteks 3 miljonit eurot, siis võib olla oleks huvilisi ka tekkinud. Tegelikult aga soovitaks RKASil planeeringu kehtestamisega kiirustada, sest olenemata hinnast on selle puudumine suur probleem.”
Liivalaia kohtumaja esmaspäeval lõppenud enampakkumine ebaõnnestus, kuna ilma kehtiva detailplaneeringuta ei taha ettevõtjad Riigi Kinnisvara AS poolt nõutud 4,5 miljonit välja käia, arvas kinnisvaraanalüütik Risto Vähi.
Kohtumaja tulevik: 14-korruseline multifunktsionaalne hoone
Tallinna linna 2001 aastal kehtestatud üldplaneeringu kohaselt on tegemist korruselamute alaga ja Riigi Kinnisvara tellimusel on menetluses detailplaneering, millega muudetakse muuhulgas Liivalaia 24 kinnistu maa sihtotstarvet ning määratakse ehitusõigus äri- ja elufunktsiooniga hoone ehitamiseks. Kinnistu detailplaneeringu protsess on lõppjärgus.
Detailplaneeringu kohaselt võib endises kohtumaja asemele ehitada kuni 12 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega multifunktsionaalse hoone kõrgusega 44,9 meetrit. Majja on planeeritud kuni 28 korterit, lisaks ka pinnad kauplustele ja büroodele.
Detailplaneeringu järgne maapealne brutopind on hoones 12 140 m2 ja maa-alune brutopind 6 680 m2.