Merko teatas börsile, et Läti tütarfirma Merks kaotas apellatsioonikohtus ja kehtima jäi Läti Konkurentsinõukogu otsus, mille alusel peab ehitusfirma keelatud kokkuleppes osalemise eest maksma ligi 2,7 miljonit trahvi ja ei tohi kolm aastat osaleda riigihangetel.

Kohtuotsus ei ole jõustunud ja Merko teatas, et analüüsib põhjalikult Läti ringkonnakohtu otsuses tehtud järeldusi ning otsustab kassatsiooniavalduse esitamise Läti Riigikohtusse lähiajal.

Läti Konkurentsinõukogu trahvis 2021. aastal üheksat ehitusfirmat, mis olid sõlminud pikaajalise kokkuleppe Läti riigi- ja erahangetel osalemise tingimuste osas. Konkurentsiseaduse rikkumise eest määras Konkurentsinõukogu ettevõtetele kokku enam kui 16,5 miljoni euro suuruse rahatrahvi.

Korruptsiooni Ennetamise ja Võitlemise Büroole (KNAB) esitatud teabe ja uurimise käigus kogutud täiendavatele tõendite põhjal tuvastas Konkurentsinõukogu, et keelatud kokkuleppes osales ka Tallinna Börsil noteeritud Merko Ehituse Läti tütarfirma Merks.

KNAB-i esitatud helisalvestiste üleskirjutustest järeldas Konkurentsinõukogu, et suuremate ehitusfirmade esindajad arutasid hangetel osalemise tingimusi 2015. kuni 2018. aastani kokku vähemalt 12 korral. Hangete jagamiseks tulid ehitusfirmad kokku vähemalt kolmel korral aastas. Kokku arutati kohtumistel ligi 90 hanget.

Firmad leppisid kokku nii era- kui riigihangete tulmusi, sealhulgas Euroopa Liidu kaasrahastatud hankeid.

Konkurentsinõukogu tuvastas, et ehitusettevõtted olid jagatud kahte gruppi, mis püüdsid hankeid omavahel jagada põhimõttel, et kummagi grupi hangetel saavutatud võitude kogusummad oleksid võimalikult võrdsed. Läbirääkimistel arutati muuhulgas hanke potentsiaalset võitjat, kellel oleks õigus konkreetsele hankele ning formaalset osalemist või vastupidi hankel mitteosalemist.

Kokkulepe moonutas ehitusturg kogu Lätis

Konkurentsinõukogu leidis, et kokkulepe mõjutas hankeid, mille summa oli kokku ligi 687 miljoni eurot ja see moonutas ehitusturgu kogu Lätis. Mõjutatud hanked olid mahult erinevad: väikseim lepingusumma oli alla miljoni ja suurim üle 100 miljoni euro.

Keelatud kokkulepe mõjutas näiteks Mežaparksi vabaõhulava, Riia Tehnikaülikooli, Riia Uue Teatri, Ventspilsi kontserdimaja, Kultuuripalee Ziemeļblāzma, Läti Riikliku Kunstimuuseumi ja Okupatsioonimuuseumi hankeid. Kokkulepe moonutas ka erahankeid – Konkurentsinõukogu hinnangul toimus ebaaus pakkumine kaubandus- ja meelelahutuskeskuse Akropole ehitusel, kaubanduskeskuse Alfa rekonstrueerimisel ja Rimi logistikakeskuse ehitusel.

Helisalvestistest selgus, et osalised olid teadlikud oma ebaseaduslikust tegevusest ja tegutsesid seetõttu varjatult, tuletades vestluskaaslastele korduvalt meelde, et telefone ei tohi kohtumisele kaasa võtta ja sõna “skeem” asemel tuleks kasutada väljendit “ühine arusaam”.

Märkimisväärsed karistused ja kokkulepped

Konkurentsinõukogu uuris ehitusfirmade tegevust perioodi 2011. aastast kuni 2019. aastani ja leidis, ettevõtted olid kartelliga seotud erineva kestusega. Kolme ettevõtte vahel kehtis konkurentsi moonutav kokkulepe üle kuue aasta, Merks oli Konkurentsinõukogu hinnangul kokkuleppega seotud üle nelja aasta.

Konkurentsinõukogu määras rikkumises osalenud ettevõtetele rahatrahvid, mis arvutati protsendina ettevõtte eelmise majandusaasta netokäibest. Protsendi suurus arvestas rikkumise kestust ja raskust.

Suurem karistus määrati kolmele firmale, mis osalesid aktiivsemalt kartelli loomisel, määratlesid kartellikokkuleppe põhimõtted, eesmärgid ja elluviimise vormi. Merks nende ettevõtete hulka ei kuulnud.

Merksi karistuseks määras Konkurentsinõukogu 5,4% 2020. aasta käibest ehk ligi 2,7 miljonit eurot.

Merko on avaldanud, et Konkurentsinõukogu otsuse aluseks olid olulises osas vestluste väljakirjutised, mis pärinesid KNAB-i poolt jälitustegevuse käigus tehtud pealtkuulamiste salvestistest. Konkurentsinõukogu otsuse kohaselt osales tollane SIA Merksi juhtivtöötaja 2016. aastal ühel Läti ehitusettevõtjate koosolekul, aga ülejäänud 11 tuvastatud kohtumisel ei viibinud.

Merko väitel sai firma enne Konkurentsinõukogu otsuse tegemist ühe korra kirjalikult avaldada oma seisukohti tõstatatud etteheidete kohta ja osaleda ühel Konkurentsinõukogu koosolekul.

SIA Merks ja AS Merko Ehitus vaidlustasid Läti ringkonnakohtus Läti Konkurentsinõukogu otsuse seaduslikkuse protseduuriliste ja sisuliste vigade tõttu.

Eile tegi ringkonnakohus teatavaks otsuse, millega jäeti Konkurentsinõukogu otsus jõusse.

Merko Ehitus kontsern teatas täna börsile, et peab jätkuvalt Konkurentsinõukogu seisukohti SIA Merksi äritegevuse kohta põhjendamatuteks kogu ulatuses. Firma lubas börsi vahendusel teada anda, kui otsustab otsuse Läti Riigikohtusse edasi kaevata.

Merks tegutseb Lätis 1996. aastast. Firma arendab enda elamuprojekte, aga pakub ka ehitusteenuseid.