Kohtumised mahajäetud kalurikolhoosis, omavahelises suhtluses kasutatud kood ning soovitus kokkusaamistele telefone kaasa mitte võtta: süüdistus, mille alusel Läti konkurentsiamet määras Merko sealsele tütarfirmale ja veel kaheksale ehitusettevõttele kokku enam kui 16,5 miljoni euro suuruse trahvi, meenutab kohati maffiafilmi süžeed.

Läti Konkurentsinõukogu trahvis 2021. aastal üheksat ehitusfirmat, mis olid süüdistuse kohaselt sõlminud pikaajalise kokkuleppe Läti riigi- ja erahangetel osalemise tingimuste osas. Merko Läti tütarfirma Merksi trahv oli ligi 2,7 miljonit trahvi, millele lisandus keeld kolme aasta jooksul osaleda riigihangetel.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Täname, et liitusite meie uudiskirjaga.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Liitun

Karistus pole kehtima hakanud, sest Merks on otsust kaks korda edasi kaevanud. Jaanuari lõpus sai Merks ringkonnakohtus lüüa ja konkurentsiameti otsus jäi kehtima, kuid Merks teatas eelmisel nädalal, et kaebas otsuse edasi Läti Riigikohtusse. Tallinna börsile saadetud teates kinnitas Merko, et peab jätkuvalt Konkurentsinõukogu seisukohti Merksi äritegevuse kohta kogu ulatuses põhjendamatuteks.

Läti ehitusfirmade kartelli uurimise kohta on Merko selle algusest börsi vahendusel infot jaganud, kuid süüdistuse täpset sisu pole Eesti meedias siiani avaldatud. Ehitusleht lasi tõlkida konkurentsiameti otsuse, mis annab ülevaate, millise infoni Läti uurimisasutused aastaid kestnud jälitustegevuse ja ülekuulamiste käigus jõudsid.

Merksi juhatuse esimees Oskars Ozoliņš tunnistas esimesel jutuajamisel konkurentsiameti uurijatega, et osales kahel või kolmel ehitusettevõtjate kohtumisel Jurmala külje all. Merko Ehituse finantsüksuse juht Urmas Somelar ütles Ehituslehele, et faktiliselt on tõestatud üks kohtumine, kus Ozoliņš 2016. aasta suvel osales.

Kohtuti kõrvaliste pilkude eest eemal, enam kui 20 aasta eest pankrotistunud kalurikolhoosi “Merelaht” kinnisel territooriumil, mille ühe ehitusfirma omanik oli arendamiseks soetanud.

Tänaseks on väravaga suletud alale ehitatud teed ja mõõdetud krundid ning sinna müüb 2022. aastast krunte kinnisvarabüroo Sotheby’s. Kinnisvarakuulutuse juures olevate piltide põhjal võiks ala praegugi sobida tunnistajateta kohtumise korraldamiseks.

Konkurentsiameti trahviotsusest selgub, et ettevõtjaid kuulati pealt. Osalised tuletasid üksteisele meelde, et telefone ei tohi kohtumispaika kaasa võtta. Omavahelises vestluses ei tohtinud kasutada sõna “skeem”, vaid väljendit “ühine arusaam”. Amet hindas, et see kinnitab, et osalised said aru, et nende tegevus on ebaseaduslik ja seda tuleb varjata.

Ozoliņš väitis 2019. aasta septembris toimunud ülekuulamisel, et ettevõtjad kohtusid, et asutada ehitusettevõtjate esindusorganisatsioon ja selle osas ka kokkuleppele jõuti.

Merksi juht tegi nalja

Kui Ozoliņšile tutvustati pealtkuulatud vestlusi, siis ta möönis, et see kõik jätab mulje turu jagamisest konkurentide vahel. Sama tunnistas ta ka Ventspilsi muusikakeskkooli ja kontserdisaali hanke kohta, mille Merks koos teise ehitusettevõttega võitis.

Ozoliņšilt küsiti, mida ta mõtles, kui rääkis Ventspilsi hankel teise ehitusettevõttega kombineerimisest. Ta vastas, et ei mäleta seda jutuajamist, kuid ilmselt oli tegemist mingi lolli naljaga.

Konkurentsiamet jõudis uurimisel järelduseni, et ettevõtted olid jagatud kahte gruppi ja eesmärk oli hankeid niimoodi jagada, et kumbki grupp saaks sama summa ulatuses töid. Lisaks riigihangetele jagati sama süsteemiga ka eratellijate töid.

Merks võitis Riias ostu- ja meelelahutuskeskuse Akropole (Merko kodulehel on kirjas, et 98 000ruutmeetrise kogupindalaga keskus on suurim ehitusprojekt kontserni portfoolios) ning ostukeskuse Alfa hanke ja konkurentsiamet leidis, et ka need olid osa ettevõtetevahelisest kokkuleppest.

Nende hangetega seoses on üks pealtkuulatud ehitusettevõtja rääkinud tasandamisest, kuid Ozoliņš ütles vestlusel uurijatega, et ei tea, millest jutt käib. “Ma ei oska vastata, võib vaid spekuleerida, kuid spekuleerida ma ei tohi,” lausus Ozoliņš. “Ma ei oska öelda midagi, mis võiks konkurentsiameti protokolli sobida.”

Sama ettevõtja kasutatud sõnade “50-50 gruppide vahel” kohta ütles Ozoliņš, et ei tea, millest jutt, sest tema sellel kohtumisel ei viibinud.

Ozoliņš eitas igasuguseid kokkuleppeid tööde jagamisel, aga tunnistas, et on konkurentidele rääkinud, millistes hangetes Merks osales või kavatses osaleda ja ta ei leia, et sellise info avalikustamine kujutaks endast keelatud kokkulepet või viitaks keelatud kokkuleppeks valmistumisele.

Ozoliņš tunnistas, et jutuajamise vulgaarne vorm ja tsenseerimata sõnavara tõmbasid ka teda kaasa, mistõttu muutus vestluse teiste osalejatega samaväärseks. “Mingites nimekirjades mind pole ja mingite nimekirjadega liitunud ma ei ole,” kinnitas ta. Ta väitis, et Merks osales ausalt Alfa hankes ja sellele järgnenud lepinguläbirääkimistes.

Ühes vestluses oli Ozoliņš Alfa keskuse hanke kohta öelnud: “Kas me võime Alfa kuidagi välja skeemitada?” Kui talt päriti, mida ta sellega mõtles, siis vastas Ozoliņš, et see polnud üldse küsimus, pigem nagu nali.

Ligi pool aastat pärast esimest vestlust, 20. veebruaril 2020 esitas Ozoliņš konkurentsiametile täiendavad selgitused. Selleks ajaks oli Merksis 17 aastat töötanud mees teada andnud, et lahkub peagi ettevõtte juhi kohalt.

Nüüd rõhus Ozoliņš sellele, et Merks on peatöövõtja, kellel endal pole töölisi, ehitusmaterjale ega tehnikat ja peab kõik selle allhankijatelt tellima. Sellepärast pidi ta ka teiste ehitusettevõtjatega hankeid arutama, sest tahtis neid allhankijatena kasutada.

Ozoliņšile meenutati Ventspilsi muusikakeskkooli ja kontserdisaali hanke kohta ettevõtjate vahel räägitut:

• Ozoliņš rääkis teise firmaga kombineerimisest.
• Kolmas ettevõtja kinnitas: “Ma olen valmis Ventspilsis osalema nii nagu vaja.”
• Neljas ütles, et Ventspilsi osas ollakse enam-vähem kõik kokku leppinud.

Ozoliņš leidis, et need tsitaadid on sasipundar mitme vestluse fragmentidest. “Igaühe kohta ma täpselt öelda ei oska, ma ei mäleta nii detailseid jutuajamisi,” lausus ta ning nentis, et ei saa iga konkreetse sõna või fraasi kohta konkurentsiametnikele spetsiifilisi kommentaare anda.

Kui tal paluti eraldi kommenteerida viienda ettevõtja juttu sellest, et kodurahu huvides võiks teised ettevõtted Ventspilsi hankest loobuda, vastas Ozoliņš, et ei mäleta sellist tsitaati ja soovitas ettevõtjalt otse küsida, mida ta selle jutuga mõtles. “Ma olen väga hästi teadlik, millises kontekstis see kõik toimub, milles kontekstis te seda küsite,” lausus Ozoliņš. “Aga see on lihtsalt … noh, kuidas seda öelda, me käime juba ringiratast.”

“Ei tea, ei mäleta ja seal üldse ei viibinudki.”

Kui esimesel jutuajamisel Ozoliņš möönis, et pealtkuulatud vestlused viitavad ehitusturu jagamisele, siis teisel kohtumisel ta nendest sõnadest loobus.

“Minu kõrval istus inimene püstoliga. Väljas kirjutas Delfi juba sellest, et meid otsib läbi korruptsiooniennetuse ja -vastase võitluse büroo. Jah, ma olin ärevil. Ma kartsin.”

Merksi toonane juhatuse esimees Oskars Ozoliņš selgitas teisel ülekuulamisel, miks ta esimesel vestlusel möönis, et pealtkuulatud vestlused viitavad ehitusturu jagamisele.

“Olin ärevil,” selgitas Ozoliņš, miks algselt sellised kommentaarid andis. Ta kirjeldas, kuidas konkurentsiameti esindajad ilmusid kohale end tutvustamata ning tal ei lastud isegi oma naisele helistada. “Minu kõrval istus inimene püstoliga,” rääkis Ozoliņš. “Väljas kirjutas Delfi juba sellest, et meid otsib läbi korruptsiooniennetuse ja -vastase võitluse büroo. Jah, ma olin ärevil. Ma kartsin.”

Ozoliņši õigusabi osutaja lisas, et selle vestluse kohta, kus Merksi võidetud objekti arutati, aga Merksi juhti kohal polnud, peaks märkima Ozoliņši kommentaariks, et “ei tea, ei mäleta ja seal üldse ei viibinudki.”

Ülejäänud kahe vestluse kohta ütles Ozoliņš: “ma ei tea, pole seal midagi öelda.”

Kui Ozoliņšilt küsiti uuesti Alfa hanke kohta, siis ta möönis, et on seda teiste ehitusjuhtidega arutanud: “Ja noh, kuidagi olen ma rääkinud nendest objektidest seoses, seoses, nende konkreetsete härradega, noh, nagu potentsiaalsete alltöövõtjatega.”

Seda Ozoliņš enam ei mäletanud, et ta küsis, kas võiks Alfa kuidagi välja skeemitada.

Samas vestluses oli ka juttu salajasest nimekirjast. “Kommentaare pole,” lausus selle kohta Ozoliņš. “Ma ei oska öelda, ma ei mäleta sellist teksti.” Ta kinnitas, et ei tea, mis kõnealuses nimekirjas seisis.

Samas vestluses ütles üks osaline, et Alfa hanke pärast peaks kõik kokku tulema ja seda arutama. “Ma ei mäleta, et seda oleks öeldud, kuid kohe kindlasti ei pidanud kõik kokku tulema ja rääkima,” kinnitas Ozoliņš ülekuulamisel. “Mingit kokkutulemist ja rääkimist Alfast pole kunagi olnud.”

Ühel kohtumisel, kus Ozoliņši kohal polnud, rääkis üks ehitusettevõtja teisele, et kopeeris “selle siin” ja andis selle Ozoliņšile.

Kui Ozoliņšilt ülekuulamisel küsisti, mis talle anti, siis vastas ta, et mitte midagi. Ta kinnitas, et ei tea, mis tabelist jutt käib.

Ozoliņšilt küsiti ka vestluse kohta, kus ettevõtjad arutasid tehnikumide ehitushankeid ja leidsid, et kui üks ettevõte on objekti alustanud, siis võiks see järgmistel hangetel sama objektiga jätkata. Ozoliņš lausus küsitlejatele, et ei mäleta sellist vestlust.

Juulis 2021 tegi konkurentsiamet otsuse, et Merks koos teiste ettevõtetega on loonud kartelli ja peavad tasuma 16,5 miljoni euro suuruse trahvi.

Läti Konkurentsiameti kommunikatsiooni vanemspetsialist Paula Celma ütles Ehituslehele, et otsuse kaebasid edasi kõik karistuse saanud ettevõtted peale kahe firma: üks neist oli selleks ajaks tegevuse lõpetanud, teine tegi ametiga koostööd, võttis süü omaks ja amet vähendas määratud trahvi (ettevõte pidi siiski maksma ligikaudu 2,4 miljonit eurot trahvi).

Ringkonnakohtule esitatud avalduses tõi Merks konkurentsiameti otsuse puudused:

• Ettevõtjaid ei oleks tohtinud pealt kuulata, sest see riivas nende põhiõigusi. Jälitustegevusega kogutud materjale ei või kasutada teises menetluses, aga antud juhul toimus kriminaaluurimine teiste isikute suhtes (mitte Ozoliņš) ja selle käigus kogutud salvestiste väljakirjutised anti üle konkurentsiametile haldusmenetluse alustamiseks.

• Toimikus puudusid vestluste täielikud salvestused, mis seab kahtluse alla nende autentsuse ja jätavad vajaliku kontekstita. Ka on amet helisalvestiste ärakirjutusi tõlgendanud erapoolikult ja meelevaldselt.

• Tõendamata on Ozoliņš osalemine ühel 2015. kohtumisel, sest ühtegi tema sõna salvestatud pole. Vaikus või teiste osaliste öeldu ei saa olla tõestuseks, et Ozoliņš osales jutuajamisel.

• Kirjeldatud kartell ei ole loogiline ja sellel puudub püsiv struktuur.

• Salvestuste mahakirjutused näitavad Merksi esindajate arvates, et firma roll oli väga väike, sest kohtumisel, kus Ozoliņši osalemine on tõendatud, oli süüdistuses mainitud 70st hankest jutuks vaid 11.

• Merksi seotus kartelliga on otsuses ajaliselt valesti määratud. Seal oli rikkumiste lõppkuupäevaks märgitud 3. september 2019, kuid Merksi esindaja leidis, et hiliseim võimalik kuupäev võiks olla 24. juulil 2017, kui sõlmiti tennisekeskuse “Lielupe” ehitusleping (esindaja lisas siiski, et vestluse stenogrammidest ei saa järeldada ka selle objektiga seotud keelatud kokkulepet).

• Konkurentsiamet oleks pidanud ehitusettevõtjate kokkuleppe määratlema vertikaalse, mitte horisontaalse kartellina. Esimesel juhul on kokkuleppe teinud samas ahelas tegutsevad ettevõtted, kes omavahel ei konkureeri, teisel juhul on kokkulepe konkurentide vahel. Ameti määratud horisontaalne kartell tähendas kõrgemaid trahve.

• Konkurentsiamet oleks pidanud leidma Merksi suhtes kergendavaid asjaolusid. Isegi kui vaidlustatud otsus on rikkumise tuvastamise osas õige, peab kohus selle karistuse osa tühistama ja kohustama konkurentsiametit määrama Merksile uue rahatrahvi.

Merksi esindajad leidsid konkurentsiameti otsuses veel hulga protseduurilisi ja juriidilisi puudusi, kuid jaanuari lõpus otsustas ringkonnakohus, et otsus jääb kehtima.

Merks kaebas eelmisel nädalal otsuse edasi Läti Riigikohtusse.

---

Merko finantsjuhi kommentaar: konkurentsinõukogu ja kohus keelduvad nägemast tervikpilti ja osaliste erinevat kaalu selles

Läti vaidlust kommenteerib Merko Ehituse finantsüksuse juht Urmas Somelar.

• Konkurentsinõukogul ei olnud kasutada tegelikke lindistusi, vaid Konkurentsinõukogu otsuse aluseks olid olulises osas vestluste väljakirjutised, mis pärinesid Läti Korruptsiooniennetuse ja -vastase Võitluse Büroo (KNAB) poolt jälitustegevuse käigus tehtud pealtkuulamiste salvestistest. Kriminaalmenetluse raames  toimus jälitustegevus teiste isikute, mitte Oskars Ozoliņši suhtes. Valikulised väljakirjutised loovad reaalsusest moonutatud pildi, sõltuvalt väljakirjutiste tegijast võib muutuda/kaduda kontekst, tonaalsus ning naljana esitatu võib muutuda justkui faktiväiteks. Tegelikud lindistused esitati alles ringkonnakohtusse, ent meile on teadmata, kui suures ulatuses kohtunik neid kuulas. Ringkonnakohtu otsuses korduvad samad eksimused ja väärtõlgendused, mis olid konkurentsinõukogu otsuses. 

• Läti konkurentsinõukogu ei süüdista ettevõtteid hinnakokkulepetes. SIA Merksi ei ole Lätis süüdistatud kartellikuriteos. Erinevalt Eestist menetletakse konkurentsireeglite võimalikke rikkumisi Lätis haldusmenetluses, kus konkurentsinõukogu on korraga nii juhtumi uurija kui ka otsuse tegija. Süüdistatav ettevõte saab otsuse vaidlustada halduskohtus, kuid erinevalt süüteomenetlusest on sisuliselt tegemist ümberpööratud tõendamiskoormusega ehk ettevõte peab tõendama, et ei ole süüdi. Enne otsuse tegemist sai ettevõte ühe korra kirjalikult avaldada oma seisukohti tõstatatud etteheidete kohta ja osaleda ühel Läti konkurentsinõukogu koosolekul. 

• Merksi tollane juht Oskars Ozoliņš taotles enda kaasamist kohtulikku menetlusse kolmanda osapoolena. Kohtunik keeldus tema kaasamisest ning Oskars Ozoliņš ei ole saanud anda tunnistusi. Konkurentsinõukogu poolt 2019. aasta septembris korraldatud menetlustoimingute käigus võetud ütlused ei ole võrreldavad tunnistustega, mida antakse kohtu ees ja kus tunnistajat võivad küsitleda tegelike asjaolude kindlakstegemise eesmärgil ka kõikide osapoolte advokaadid. Seega on tegemist konkurentsinõukogu töötajate poolt valikuliselt esitatud ja kontekstist välja rebitud katkenditega tollase juhi poolt antud vastustest. Tuleb ka inimlikult aru saada, et kui inimene peetakse ootamatult kinni, teda hakatakse üle kuulama temale täpselt teadmata asjus, siis see ehmatab ära ning sel hetkel ei pruugi inimene suuta anda täielikke vastuseid. 2019. aasta vestlusel küsiti Oskars Ozoliņšilt kommentaare eeskätt 02.06.2016 kohtumisel räägitu kohta, kus Oskars Ozoliņš ise ei osalenud. Oskars Ozoliņš on kinnitanud kohtumiste toimumist uue ehitajate erialaliidu loomiseks ning enda osalemist ühelainsal 27.06.2016 koosolekul, etteheidetud 12 koosolekust. Oskars Ozoliņš on kinnitanud, et Merks pole esitanud ühelegi hankele kokkulepitud või kokkumänguna planeeritud pakkumist.

• SIA Merks ja ka Merko Ehitus esitasid kassatsioonikaebuse nii Läti haldusasjade ringkonnakohtusse kui 26.02.2024 Läti Riigikohtusse, et vaidlustada paljud õiglustunnet riivavad aspektid. Lühidalt võib need kokku võtta sellega, et konkurentsinõukogu (hiljem ka ringkonnakohus) keeldub nägemast tervikpilti ja erinevate osaliste erinevat kaalu selles. See on oluline, kuna tegemist on haldusmenetlusega, kus puuduvad süüteomenetlusele omased mehhanismid menetlusaluste isikute õiguste kaitseks ning õiglase kohtlemise tagamiseks. Seaduse järgi peab menetlev ametnik kaaluma nii süüdistavaid kui ka õigustavaid asjaolusid, tõendeid ja ütlusi. Kuna aga ametnikku selle nõude rikkumise eest ei oota vähimgi karistus, seljas on poliitiline ja avalikkuse surve „korda luua“, siis sisulist kaalumist ei toimu. Konkurentsinõukogu otsuses pole jälgegi sellistest kaalutlustest, nende aluseks kogutud tõenditest või menetlusaluste isikute poolt esitatud tõenditest. Seda võitlust me nüüd kohtus peamegi, et meie nägemus juhtunust üleüldse pääseks õiglasele kaalumisele.

• Konkurentsinõukogu on ametlikult kinnitanud, et objektide nimekiri ei ole osa otsusest. Ehitusettevõtjad arutasid objekte sealhulgas peale hangete toimumist ning arutati objekte, mille hangetel konkreetsed ettevõtjad ise ei osalenud. Suure tõenäosusega püüdis konkurentsinõukogu objektide loeteluga teha asja nii-öelda tummisemaks. Teie poolt viidatud Akropole ehitushanke pidi Konkurentsinõukogu poolt avaldatud vestluste väljakirjutiste kohaselt võitma üks teine ehitusettevõte. Reaalsuses esitas parima pakkumise, võitis hanke ja ning ehitas objekti valmis Merks koos Leedu firmaga UAB Mitnija (konsortsium 50:50). Ventspilsi Muusikakooli ja kontserdisaali hanke võitis Merks koos Läti ettevõttega SIA Ostas Celtnieks (konsortsium 65:35). Merko Ehituse hinnangul räägiti „50:50 jaotamise“, kui ka Ventspilsi objektil „kombineerimise“ all tegelikult pakkumise tegemisest konsortsiumitena, kuna objektide suurus ja spetsiifilised parameetrid ei võimaldanud üksinda pakkumisi teha. Esimesel ütluste andmisel inimeselt oodata asjaolude täpset mäletamist ja konteksti panemist on üliinimlik. Tegelikke asjaolusid teades ei ole põhjust panna ei 50:50 jaotamist ega oskuste kombineerimist valgusesse, nagu oleks tegu ebaseaduslike kokkulepetega.