Arhitektide liidu (EAL) eksperdid soovitavad Rakvere linnal jätta kehtestamata detailplaneering, mis lubaks ärimees Oleg Grossil linnasüdamesse rajada 16korruselise tornmaja.

EALilt tellitud eksperdiarvamus leiab, et Lai 21 kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneeringu kehtestamisel praegusel kujul oleks tugev negatiivne mõju kogu Rakvere linnaruumile. 

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Täname, et liitusite meie uudiskirjaga.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Liitun

Kuigi viimastel nädalatel on meedias tähelepanu köitnud petitsioon ettepanekuga säilitada Rakvere linnas Lai 25 väärtuslik punastest tellistest hoone, mille säilitamist toetab ka kehtiv Rakvere üldplaneering, siis EAL juhib tähelepanu, et ajaloolise hoone lammutamise näol on tegu vaid ühega mitmest detailplaneeringuga kaasnevast probleemist.

Eksperdiarvamuse koostasid EALi liikmed arhitektid Tõnis Arjus, Tõnu Laigu ja Toomas Paaver. Eksperdiarvamuse põhimõtted arutas läbi EALi eestseisus.

Surnud seinad

Eksperdid kirjutavad, et tähelepanuta on jäänud enamus kvaliteetse ruumi põhimõtteid. “Veel enam, kavandi kohaselt kahjustatakse ka olemasolevaid väärtusi,” seisab arvamuses. “Kavandatud lahendus ei haaku ajaloolise linnasüdame ruumiliste põhimõtetega, vaid kasutab pigem linnaväliste kaubanduskeskuste tüpoloogiat, kahjustades sellega oluliselt südalinna avalikku ruumi ja teisi positiivseid eesmärke, mida väidetavalt soovitakse tagada.”

Eksperdid nendivad, et üldistatult on praeguses lahenduses kavandatud hoonele klassikaline sissepoole pööratud lahendus, mis ei aktiveeri ümbritsevat linnaruumi. See tähendab, et hoone kasutaja on suunatud hoonesse ja pääseb erinevatele kasutusfunktsioonidele ligi seestpoolt. Hoone perimeeter on suletud ja mõjub suures osas tehnilist laadi tagaküljena. “Selline lahendus on vastuolus kaasaegse linnaplaneerimise põhimõtetega, mille eesmärk on hoonestuslahenduste abil kogu südalinna avaliku ruumi aktiveerimine ja ka turvalisuse tõstmine,” leiavad eksperdid. “Sissepoole pööratud ostukeskused südalinnas pigem vähendavad ruumi inimsõbralikkust ja turvatunnet.” 

Ligi pool kavandatava hoone esimese korruse tasapinnast on parkimiskorrus. Esitatud eskiisi kohaselt on ligi 180 meetrit hoone lõunapoolsest perimeetrist kavandatud parkimiskorruse tõttu nö surnud seinana. Lisaks parkimismaja esimese korruse tasapinnale jätkub valdavalt sissepääsudeta ala piki planeeringuala keskset promenaadi. Kõrguste vahede tõttu on sinna kavandatud palju tugimüüre ning hoone fassaad on pikalt ilma sissepääsudeta. Kuigi promenaadi äärde on kavandatud ostukeskuse poed, siis eskiisi kohaselt pääseb poodidesse vaid hoonest seest poolt, mitte avalikust ruumist.

“Parkimiskorruse fassaadi liigendamiseks on eskiisprojektis joonistatud osaliselt parkimismajja kuue parkimiskoha asemele paar väikest kohvikut, mis avanevad promenaadi poole, kuid mis ei muuda suurt pilti ning mille rajamise kohustus ei ole detailplaneeringus üheselt kirjeldatud,” nendivad ekperdid.

Eksperdid toovad välja, et kuigi planeeringu peamise eesmärgina on kirjas soov elustada südalinna ja suurendada 15 minuti linna põhimõtteid, siis jääb arusaamatuks, kuidas käib sellega kokku 399 parkimiskoha kavandamine, eriti mõeldes sellega kaasnevale negatiivsele mõjule ümbritseva avaliku ruumi suhtes. Ekspertide meelest on antud juhul võimalik kavandada kinnistule oluliselt vähem parkimiskohti ning mitte soodustada autokasutuse tõusu südalinna suunal. 

Vajalik oleks arhitektuurivõistlus

Ka toovad eksperdid välja, et tänase detailplaneeringu kavandi kohaselt ei ole erinevalt üldplaneeringuga sätestatust ette nähtud arhitektuurivõistluse läbiviimist ega toodud kaalutlust võistluse ärajätmise põhjenduseks. 

Ekspertide arvates on kavandatava arenduse maht ja Rakvere linnaruumile avalduv mõju sedavõrd suur, et tegu oleks ühe olulisema arhitektuurivõistlusega kogu linnas pika aja jooksul. 

“Selleks, et võistlus oleks piisavalt tulemuslik, tuleks see korraldada enne detailplaneeringu lõpliku lahenduse kinnitamist, et võistlusega oleks võimalik erinevaid linnaehituslikke lahendusi pakkuda,” kirjutavad eksperdid. “Hetkeolukorras on eskiislahendusest lähtuv detailplaneering liialt piirav ning jätab sisse olulised vajakajäämised linnaruumilisse ja logistilisse tervikusse. Sel kujul kehtestatud detailplaneering takistaks või isegi välistaks mõistlike lahenduste leidmise ka hilisemas töös.”

Ehitusleht on proovinud alates eilsest saada Rakvere linnaarhitekt Angeelika Pärnalt vastust, miks selle objekti puhul arhitektuurivõistluse nõudest on loobutud, aga Pärna pole telefonitsi tabatav ja kirjalikele küsimustele ta loo ilmumise ajaks ei vastanud.

Kõrghoonele sobimatu asukoht

Ka seavad eksperdid kahtluse alla, kas asukoht on 16korruselise hoone ehitamiseks sobilik.

Detailplaneeringuga kavandatud kõrghoone on planeeritud alale, mis on üldplaneeringu kohaselt olemasolevate ühe-kahekorruseliste hoonete maa-ala. “Seega on tegu mitte vaid üldplaneeringut täpsustava kohandamisega vaid väga olulise ja põhimõtteliselt sellega vastuolus lahendusega,” seisab arvamuses.

Eksperdid toovad välja, et kehtivas linna üldplaneeringus on võimalikuks kõrghoonete asukohaks on määratud Seminari tänava äärne ja Seminari tänava pikenduse äärne kuni Vilde tänavani. “Selles on oma loogika, kuna planeeringuala keskne promenaad ja Seminari tänav on tulevikus kavandatud ühendada oluliseks lineaarseks avalikuks ruumiks, nii et kõrghoone sidumine selle ruumiga on mõistlik,” kirjutavad eksperdid.

Kõrghoonele detailplaneeringus pakutud asukoht ekspertide meelest pole sobiv, sest hoone ümber ei jää tema mastaabiga vastavalt piisavalt avalikku esinduslikku ruumi, samuti ei suhestu hoone ümbritseva hoonestuslaadiga (Laia tänava hoonestus on valdavalt kolme kuni neljakordsed elamud). Arvamuse kohaselt on kõrghoone ette rajatav ringtee inimeste loomulikku liikumist takistav. 

Planeering rikub jalakäijatele olulist liikumisteed

Eksperdid kirjutavad, et linna arengukavas on olulise arengusuunana riigigümnaasiumi ja Arvo Pärdi muusikamaja rajamise tõttu esile toodud Laia tänava väljaehitamist kui olulist jalakäijate suunda keskväljaku ja Vabaduse väljaku vahel. “Kavandatud planeeringulahendus töötab sellele vastu nii oma arhitektuurse, funktsionaalse kui ka liikluslahendusega,” hindavad eksperdid. “Planeeritavat ringristmikku saab lahendada tunduvalt kompaktsemalt ja ilma linnaruumi inimsõbralikkust kahjustamata. Kujundlikult võib öelda, et ristmiku praegune lahendus teeb 21. sajandi linnakeskuse 20. sajandi äärelinnaks.” 

“Kujundlikult võib öelda, et ristmiku praegune lahendus teeb 21. sajandi linnakeskuse 20. sajandi äärelinnaks.”

EALi ekspertide arvamus

EALi arvamuses on kirjas, et Lai tänav on oluline liikumissuund südalinna, eriti arvestades, et tänava teises otsas paikneb uus riigigümnaasium.

Eksperdid leiavad, et kavandatav planeeringulahendus muudab tänava jalakäijatale ebemeeldivamaks. “Juhul kui lammutatakse ka ajalooline punastest tellistest hoone, siis jääb tänaval jalutajale veelgi enam silma planeeritava parkimismaja maht ja tehniline ligipääs,” seisab arvamuses. “Sellega väheneb veelgi atraktiivse ja funktsionaalse väikeäridest palistatud Laia tänava võimalus. Süveneb tänava tehniline ilme ja ebameeldiv linnaruumi kogemus.” 

Kokkuvõtteks nendivad eksperdid, et ulatuslik liiklusmaa, katkestatud jalakäijate ligipääsud, pikk ja akendeta parkimismaja maht ja tankla ei ole aktiivsele kesklinna ruumilisele lahendusele omane ega seda soosiv, vaid meenutab äärelinna ostukeskust.

Ajalooline hoone tuleks säilitada

Ajalooline Lai 25 hoone on üldplaneeringus sätestatud kui “väga väärtuslik hoone”. “Selliseid objekte ei ole linnas palju, mis ilmselgelt muudab hoone säilivuse ja integreerimise uude linnaruumilisse konteksti oluliseks,” seisab arvamuses.

Eksperdid imestavad, miks hoonet lammutada soovitakse, sest kinnistule ei ulatu otseselt ei liiklusmaa ega tankla.

Arvamuse kohaselt ei piisa siiski pelgalt maja säilitamisest. “Isegi kui detailplaneering sätestaks ajaloolise hoone säilimise, on käesoleva eskiisprojekti kohaselt väärtusliku hoone külje alla kavandatud üledimensioneeritud ringtee ning ligipääs ostukeskuse tagaküljele sissepääsudega parkimismajja,” kirjutavad eksperdid. “Lisaks on ajaloolise hoone ja ostukeskuse parkimismaja vahele kavandatud tankla. Kindlasti ei ole tegu läbimõeldud ja väärika linnaehitusliku terviklahendusega. Ajaloolise hoone säilitamine ja kasutuselevõtt rikastab ja mitmekesistab kogu linnaruumi.” 

EALi soovitused 

Eksperdiarvamuse lõpetas EAL soovitustega ala planeerimiseks:

• viia läbi avalik arhitektuurivõistlus vastavalt eelnevate põhimõtete alusel koostatud võistlusülesandele, eelistatult enne detailplaneeringu kehtestamist, et võistluse võidutöö võtta nii detailplaneeringu kui ka tulevase hoone ehitusprojekti aluseks; 

• loobuda kõrghoone rajamisest käsitletavale arengualale, kuna see ei lähe kokku Rakvere üldplaneeringu ruumiliste põhimõtetega ning kõrghoonestuse ala muutmine on põhjendamatu; 

• kavandada selgelt hoone esimese korruse avanemine paljudest ustest ja erinevatest külgedest otse väliruumi tänavatasapinnas; 

• viia parkimine maa alla, andes sellega äripindadele ruumi tänavatasapinnas ning ühildada maa-aluse parkimise otstarve võimalusega kasutada seda varjumiskohana; 

• luua seoseid ning liigendada hoonestuse ja väliruumi struktuuri lähtuvalt olemasolevast tänavavõrgustikust, sh Lai tn, keskne jalakäigu promenaad, Veski tn siht; 

• tagada otsene, mugav ja turvaline liikumine jalakäijatele piki Laia tänava mõlemat äärt, sh leida seda takistavale ristmikule kompaktsem lahendus; 

• EAL näeb vajadust ja teeb Rakvere linnale ettepaneku koostada täiendav liikuvusuuring, et hinnata kavandatava lahenduse haakumist linna liikuvuse strateegiliste põhimõtete ja 15 minuti linna kontseptsiooniga; 

• säilitada Lai tn 25 hoone ning integreerida see uude ärikeskuse terviklahendusse. 

Eksperdiarvamuse tellis EALilt Rakvere linnavolinik Laila Talunik (Sotsiaaldemokraadid), kes soovis arvamust Rakvere Lai 21 kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneeringu kohta.