Valgustuse automaatjuhtimine pakub mitmeid võimalusi, ainus miinus on see, et töötajad harjuvad sellega nii ära, et kodus kipuvad tuled põlema jääma, rääkis Onnineni valgustuse tootelahenduse juht Taavi Hallikma.

Automaatselt juhtitud süsteemiga on võimalik saavutada oluline kokkuhoid. Hallikma rääkis laohoone valgustuse uuendamisest, kus leedvalgustusele ülemineku ja automaatika kasutuselevõtuga kaasnes koguni 90protsendiline sääst.

Ligikaudu pool saavutatud kokkuhoiust tuli leedvalgustusele üleminekust, teine pool automaatika kasutusele võtmisest.

Hallikma ütles, et just lao puhul tuli automaatika eelis hästi välja, sest seal oli palju piirkondi, kus inimesed käisid harva või viibisid seal lühikest aega ja muul ajal lülitas automaatika valgustuse välja.

Kaasaegsete lahenduste puhul ei pea piirduma valikutega valgus sees või väljas. Kui osa suuremast ruumist on kasutuseta, aga tundub mugavam, et ruumis siiski mõningane taustavalgus säiliks, võib tühjas ruumiosas sättida valguse selleks ajaks 10 või 20 protsendi peale.

Andurite kogutud info aitab säästa

Kuna automaatika osaks on andurid, saab süsteemi seadistada ka nii, et see arvestaks aknast tuleva valgusega. Kui suurte akendega kontoris sirab südapäeval päike aknast sisse, valgustades piisavalt töölaudu, oskab automaatika sellega arvestada ja valgustuse alla dimmerdada või sootuks välja lülitada.

Anduritele saab lisada ka liikumise jälgimise ja juhtida valgustust selle info põhjal.

Kuna süsteem tugineb suuresti andurite infol, on oluline läbi mõelda, kui palju peaks neid ruumi paigutama ja kus need hakkavad asuma. Andureid ei ole mõtet panna otse valgusallika alla ega peita pimedasse nurka.

Anduritelt saadud infot saab kasutada ka mujal maja automaatikas, näiteks ventilatsiooni juhtimiseks. “Kui sul on kolm kabinetti ühes ventilatsioonigrupis ja kõigis nendes on ka liikumispõhine valgusjuhtimine ning üheski ruumis ei ole pool tundi liikumist toimunud, pole ju seal ka mõtet ventilatsiooni sees hoida,” tõi Hallikma näite. “See annab lisakokkuhoiu, kui neid asju integreerida.”

Automaatika seadistamisel saab arvestada ka tööruumi kujuga – kui näiteks osa töökohti on aknast kaugemal, saab need paigutada digitaalselt teise gruppi, kus valgustus toimib erinevalt.

Paindlik süsteem, mida saab eemalt juhtida

Hallikma toob lahenduse suure plussina välja selle paindlikkuse: kui süsteem on valmis ehitatud, saab seda arvutis kohendada ilma, et elektrik peaks füüsilises ruumis midagi muutma. Ja kui automaatikasüsteem on võrku ühendatud, ei pea seda tundev inimene kohapeal viibima, vaid saab muudatusi üle interneti teha.

Automaatikale saab ehitada ka kellaajalised reeglid. Hallikma tõi näiteks ettevõtte, kus lõunapausist anti märku sellega, et valgustus vähenes automaatselt ning taastus pärast pausi lõppu. Samamoodi saab märku tööpäeva lõpust.

Veel võimaldab automaatika stseene seadistada. Neid juhitakse küll nupust, aga ühe vajutusega saab ruumis kogu valgustuse muuta. Näiteks ehitada koosoleku ruumile kaks valgustusrežiimi:

• Tavavalgustusega versioon koosoleku tarvis.
• Hämar variant projektoriga materjalide seinale kuvamiseks.

Onnineni kontoris ongi koosolekuruum üks väheseid kohti, kus reguleeritakse valgust nuppudest. Mujal juhib valgust automaatika ja inimesed on Hallikma sõnul sellega harjunud ning rahul ja seintelt ei otsita lüliteid.

“Pigem on sedapidi, et kodus hakkavad tuled põlema jääma,” netis Hallikma. “Mul endalgi on seda juhtunud.”