Eviko Ehituse pankrotihaldur on tuvastanud, et ettevõttel on kohustusi ligi 3,4 miljonit eurot, kuid varadeks vaid ehitusvaidlustest tulenevad nõuded, millest haldur loodab kätte saada heal juhul 100 000 eurot.

Eviko nime kannab kaks ettevõtet, millest ühel on juba pankrott välja kuulutatud:

• 1991. aastast ehk ligi 33 aastat peamiselt Tartus ja Lõuna-Eestis tegutsenud aktsiaselts Eviko esitas saneerimisavalduse sel kevadel. Novembris esitas firma avalduse saneerimismenetluse lõpetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks ning detsembris kuulutas kohus pankroti välja. Eviko pankrotihaldur Indrek Lepsoo on öelnud, et tema hinnangul puudub ettevõttel arvestatav realiseerimisele kuuluv pankrotivara, aga kohustusi on kogunenud ligi seitsme miljoni euro ulatuses.

• Põhja-Eesti turule keskendunud ja Tallinnasse registreeritud osaühing Eviko Ehitus, mis kuulus 50 protsendi ulatuses Tartu Evikole, alustas saneerimisprotsessi augustis. Võlausaldajad kinnitasid saneerimiskava ja jõustus see 17. novembril, kuid nädal hiljem algas pankrotimenetlus.

16. jaanuaril vaatas kohus läbi Eviko Ehituse pankrotiavalduse ja tutvus ajutise pankrotihalduri aruandega.

Võlgu kokku 3,4 miljonit eurot

Eviko Ehituse ajutine pankrotihaldur Maire Arm ütles Ehituslehele, et ühtekokku on firmal võlgu ümardatult 3,4 miljonit eurot. Suurimad võlausaldajad on Eviko, Verde Ehituskonsult (endise nimega Eviko Inseneribüroo) ning Maksu- ja Tolliamet, millele on ettevõte võlgu 181 301 eurot.

“Ettevõttel materiaalset vara ei ole, varaks on nõuded, mis tulenevad ehitusvaidlustest,” rääkis Arm. “Võlgnik ise on nende mahu välja toonud suurusjärgus 380 000 eurot, ajutise haldurina olin seisukohal, et kuna tegu on ehitusvaidlustega, siis on lõpptulemus hetkel ettearvamatu ning tõenäoliselt ei ole võimalik saadaolev summa üle 100 000 euro, pigem alla selle.”

2022. aastal teenis Eviko Ehitus OÜ 14,64 miljoni eurose käibe juures 0,77 miljonit eurot kahjumit. 2023. aastal langes käive märkimisväärselt, aga vaatamata saneerimis- ja pankrotimenetlusele suutis firma neljandas kvartalis teha 1,45 miljoni euro jagu käivet.

Firma tegutses vaatamata ohtlikult keerulisele finantsolukorrale edasi ja jättis mullu teiste seas maksmata ka mitmele Sindi raekojas ja Audru lasteaias allhanke korras ehitanud ettevõttele. Audru lasteaia juurdeehitustööd tuli Eviko Ehituse võlgnevuste lausa peatada, sest alltöövõtjad polnud nõus enam töödega jätkama.

Eviko Ehituse seosed Riito ja Facioga

Eviko Ehitus OÜ loodi 2017. aasta sügisel, kui Eviko ostis poole osaühingust Sand Ehitus, teine pool jäi ettevõtte juhile Erik Liivale.

Peamiselt Lõuna-Eestile keskendunud Eviko juht Kaimo Sepp rääkis tehingu järel Ehitusuudistele, et initsiatiiv müügiks saabus Sandilt. Sepale oli ettepanek ahvatlev, sest Eviko plaanis oma esindusega laieneda Tallinnasse, kus on ehitusmaht suurem kui mujal Eestis, seni oli Eviko Tallinna objekte juhtinud Tartu kontorist.

Liiv oli olnud pankrotistunud Riito Ehituse juht. Firma proovis 2017. aastal saneerimist, kuid lõpetas pankrotis – ettevõtte pangakontodel oli veidi enam kui 100 eurot, aga kohustusi ligikaudu 2,8 miljoni euro eest.

Riito Ehitust kontrollis Toomas Tromp, kes omas ka Facio Ehituses enamusosalust. Facio Ehituse pankrotihaldur Peeter Sepper rääkis 2016. aastal Äripäevale, et miljoneid võlgu jäänud firma ainus vara oli arveldusarvel olnud 1,39 eurot.

Facio nime kandnud ettevõtted pooldusid, pankrotistusid ja vahetasid nimesid, tänaseks on neist ainsana Facio nime all tegutsema jäänud 1988. aastal alguse saanud OÜ Facio. Selle ettevõtte omand on liikunud 2017. aasta lõpus Toomas Trompilt Erik Liivile, aga endine omanik jätkab juhatuse liikmena.