Liigu sisu juurde

Fund Ehituse juht Reigo Marosov: juhil ei ole mõtet igale poole sekkuda, ta ei jõua kõikide asjadega kursis olla

Reigo Marosov
Reino Marosov usub, et ettevõtte juht peab usaldama oma kolleege ja alluvaid ega tohi karta vigade tegemist. Foto: Fund Ehitus

Kinnisvaraarenduse ja ehitusega tegeleva Fund Ehituse juht Reigo Marosov peab oluliseks alluvate usaldamist ja leiab, et valest otsusest on hullem vaid otsustamatus.

Milline oli teie esimene töökoht?

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Olin suviti vanaema juures Elvas ja sealt saadeti Rõngu aiandisse marju korjama. Teenistuse suurust ei mäleta, aga tegemist oli väga raske tööga, kus pidi lapsena põllul päikese käes viibima terve päeva. Ka lõuna oli marjavagude vahel kohapeal. Toidu pidin endale ise kaasa pakkima. Õhtul kaaluti korjatud marjad üle ja kui ma eksi, siis maksti isegi iga päev tasu.

Mäletan, et algne plaan oli koguda raha jalgratta ostmiseks, aga tuleb tunnistada, et kuna need sissetulekud ei osutunud esimese hooga nii märkimisväärseteks, siis jalgratta ostsid ikkagi tõenäoliselt vanemad ja eks see minu teenitud raha lõpuks Elvas kino ja maiustuste peale läks.

Aga milline oli teie esimene töökoht praeguses tegevusvaldkonnas?

Olen ehitusvaldkonnaga seotud alates 2010. aastast, kui ma asusin osaühingus Watercom torustike ehituse ja hoolduse teenusliini väljaarendamisega tegelema.

Kuidas on näinud välja teie teekond juhi kohani?

Nagu paljudel teistel, olen alustanud spetsialistina, päris pikalt töötanud spetsialistina ja siis valdkonna juhina.

Enne Watercomi töötasin ma aktsiaseltsi Tallinna Vesi kommunikatsioonijuhina ja sellest ajast kaks aastat veetsin ma ühes Briti suurimas vee-ettevõttes United Utilities, kus töötasin äriarenduse osakonnas. Panime toona kokku hankepakkumisi, et võita Inglismaal prügipõletamistehaste kontsessioonilepinguid.

Watercomis alustades olin esmalt arendusjuht ja umbes aasta möödudes sai minust juhatuse liige. Töötasin Watercomis pea 13 aastat, eelmisel aastal liitusin Fund Ehitusega ja alustasin siin tegevjuhina.

On olnud selline suhteliselt klassikaline järk-järgult karjääriredelil liikumine, spetsialistist valdkonna juhiks, valdkonna juhist üldjuhiks ja siis natuke suuremasse ettevõttesse juhiks.

Milline on teie peamine roll praeguses ametis ja milline näeb välja teie tavapärane tööpäev?

Eks mu roll tegevjuhina on ennekõike vaadata seda, et meie töötajatel oleksid tingimused loodud selle jaoks, et nad saavutaksid eesmärke, mida omanikud meilt ootavad. Meil on selgelt omanike poolt paika pandud ootused ja minu roll ongi tegevjuhina vahendada ühelt poolt meie omanike ootusi ettevõttele ja teiselt poolt vaadata, et ettevõte funktsioneeriks ning meeskonnal oleks olemas kõik vajalikud ressursid selle jaoks, et neid eesmärke saavutada. Ma näen, et juhi roll ongi keskkonna ja võimaluste loomine. Juht üksinda ei suuda mitte midagi ellu viia. Pigem on juht see, kes aitab teistel organisatsiooni liikmetel eesmärke saavutada.

“Ma näen, et juhi roll ongi keskkonna ja võimaluste loomine. Juht üksinda ei suuda mitte midagi ellu viia.”

Reigo Marosov

Oma tavalist tööpäeva alustan üldjuhul natukene pärast kaheksat. Esimene asi on üldjuhul postkasti läbivaatamine, kiirematele meilidele vastamine ja päevakava ülevaatamine. Üheksast tulevad esimesed koosolekud. Hommikupoole on kindlasti produktiivsem koosolekuid läbi viia, kuna kõigi mõte on selgem ja pea on klaarim.

Lõuna ajal ma proovin endale alati väikese pausi lubada – kas või virgutamise ja värskendamise eesmärgil. Tavaliselt jalutan siis kuskile lähedale toitlustuskohta, et teha kiire lõuna, kas siis üksi või koos mõne kolleegiga. See jalutuskäik aitab alati nii vaimu kui keha pisut ergutada. Ja pärastlõunal on sageli jällegi kas koosolekud või siis mõni süvenemist nõudvam ülesanne lahendada.

Sageli tuleb loomulikult teha kõnesid partneritele, klientidele ja aeg-ajalt meeldib mulle tegelikult käia ka objektidel ja tunnetada seda, mis nii-öelda “põllu peal” toimub. Ma proovin mitte liiga tihti seal käia, sest annan endale aru, et ma pigem segan kui aitan seal objektimeeskonda, aga see on mu enda harimiseks ning kursis hoidmiseks tarvilik. Aeg-ajalt on väga mõnus käia objektil ja näha päris elu.

Kui palju teie ajast tavapäraselt klientidega suhtlemisele kulub?

See sõltub väga palju perioodist. Kui on näiteks lepingu läbirääkimised, siis võib suhtluse pool hõlmata praktiliselt 80 protsenti minu igapäevategevusest. Sõltub sellest, kui palju objektide läbirääkimistega või lõpetamistega seotud töid parasjagu on.

Juhtide tööpäevad tihtipeale venivad kaheksast tunnist oluliselt pikemaks. Kuidas on lood teiega?

Kõige ekstreemsemad töötunnid jäävad pigem Watercomi aega, kuna seal juhtus ka seda, et tuli enamvähem keset ööd minna mõnd Tallinna tänavale tekkinud suurt auku üle vaatama ja korraldama selle likvideerimist. Neist kõige meeldejäävam oli see kord, kui meil üks survepesuauto läbi tänavakatte vajus.

Fund Ehituses oleme proovinud küll teha niimoodi, et töö ja eraelu oleks mõistlikult tasakaalus, aga selge on see, et teinekord on tarvis asju lahendada ka väljaspool tööaega ja mõnikord tööpäevad venivad pikemaks.

“Töö ja eraelu peavad olema tasakaalus.”

Reigo Marosov

Kindlasti on objektimeeskondadel pingelised perioodid just objektide lõpetamise ja kokku tõmbamise ajal, mil töötunnid võivad venida väga pikaks. Ma siiralt usun seda, et pikka aega järjest ei ole see tegelikult mõistlik, sest inimene lihtsalt väsib ja kurnab ennast ära. Aga noh, ütleme niimoodi, et kindlasti on olnud olukordi, kus tuleb kodus arvuti lahti võtta, et näiteks mingit lepingu drafti lugeda õhtul pärast seda, kui lapsed on magama pandud.

Aga need olukorrad on pigem erandlikud ja igapäevaselt ma usun sellesse, et töö ja eraelu peavad olema tasakaalus. Sinna vahele peab mahtuma lisaks perele mingi mõistlik kogus sporti ja muid sotsiaalseid tegevusi. See võimaldab hoida seda head balanssi ja inimese tulemuslikkus on pärast lihtsalt kõrgem.

Mis on senise karjääri jooksul olnud teie kõige suurem või kõige kauem kestnud ehitusprojekt?

Praegu on meil töös Kopli liinide arendus, mis on kestnud juba põhimõtteliselt aastast 2017 ja kus me sisuliselt oleme täna jõudnud alles poole peale. Koplis jätkame kindlasti lähiaastatel tegevust, valmimas on lisaks uutele elukondlikele ja äripindadele ka promenaadi uus etapp, korv- ja võrkpalliväljakud ning ka sotsiaaltaristu. See on seni kindlasti kõige suurem, pikem ja mastaapsem projekt.

See on ka kõige põnevam ja huvitavam projekt just sellepärast, et me loome seal terviklikku elukeskkonda ja aitame taas ühe osa linnaruumist kaasaegseks ja elamisväärseks muuta. Ja ma julgen öelda, et see on Tallinnas mereäärsetest piirkondadest ka üks ilusamaid tegelikult.

Mul on hea meel, et meie Kopli projekt on leidnud tunnustust ka meie kolleegide seas – Eesti Kinnisvarafirmade Liit valis Kopli liinide arenduse 2023. aasta kinnisvarateoks.

Fund Ehituse seni suurim arendusprojektiks on olnud Kopli linid Tallinnas. Foto: Raigo Tõnisalu

Mida te ise peate enda seni suurimaks töö- või ärialaseks õnnestumiseks?

Tahaks klassikaliselt vastata – ma arvan, et suuremat edulood on alles ees, sest ma ei ole tegelikult veel kuigi pikalt ehitusvaldkonnas karjääri teinud.

Kindlasti on hästi toiminud see, et me aastate jooksul arendasime Watercomist välja sellise jätkusuutliku ettevõtte ja minu jaoks on olnud suur õnnestumine, et ma isiklikult olen saanud liituda nii võimeka meeskonnaga nagu Fund Ehitus.

Mis on olnud senise karjääri olulisemad õppetunnid?

Kõige olulisemaid õppetunde on olnud kaks. Esiteks juht peab usaldama oma töötajaid. Ei maksa liiga detailidesse minna, tuleb usaldada oma meeskonna liikmed, igaühel on meeskonnas oma roll. Ja sageli kolleegide roll ongi mingi spetsiifilise valdkonna või projekti juhtimine. Juht peab neid usaldama. Kui keegi ei sobi meeskonda, siis loomulikult tuleb ka aeg-ajalt meeskonda värskendada, vahetada, aga juhil ei ole mõtet igale poole sekkuda, ta ei jõua kõikide asjadega kursis olla.

“Me kõik eksime aeg-ajalt ja teeme mõne vea, see on paratamatu ja see on okei.”

Reigo Marosov

Teine oluline õppetund on olnud see, et vigu ei tohi karta, aga vigadest tuleb õppida. Me kõik eksime aeg-ajalt ja teeme mõne vea, see on paratamatu ja see on okei. Aga me peame siis selle nii-öelda tarkuse sellest veast kätte saama ja sellest midagi õppima. Ideaalis võiks selle teadmise organisatsioonis teistele kolleegidele edasi anda, et ka nemad õpiksid. Aga noh, see on üsna paratamatu, et õpitakse ikkagi ennekõike enda vigadest. Teiste vigadest õppimine pole paraku kunagi nii lihtne.

Fund Ehituse juht Reigo Marosov
Eesti Kinnisvarafirmade Liit valis Kopli liinide arenduse 2023. aasta kinnisvarateoks. Fotol Fund Ehituse juht Reigo Marosov auhinna vastuvõtmisel tänavu maikuus.Foto: Erakogu

Mis on teie hinnangul ehitusvaldkonnas tegutsemise juures kõige meeldivamad aspektid?

Kõige meeldivam on loomise protsess. Ehitamine on ju millegi uue loomine. Sa lood mingisuguse käega katsutava uue väärtuse ja kvaliteedi. Jube kihvt on näha, et midagi valmib ja see protsess ise on tegelikult pikk, põhjalik ja algab planeerimisest, projekteerimisest ning kõigest muust. Ja kuna see on paljuski loominguline protsess, siis muutes ühte väikest detaili võib lõpptulemust palju mõjutada. See on suurepärane, et seal on konkreetne tulemus asjadel, et see ei ole ainult protsess protsessi pärast. See kõik on see, mis kõige rohkem köidab.

Aga mis on ehitusvaldkonna juures kõige ebameeldivam?

Kõige ebameeldivam on see, kui asjad ei liigu piisavalt kiiresti, kui on tarbetud bürokraatlikud takistused. Reeglid peavad olema ja reegleid tuleb järgida, aga reeglitega kaasneb kohati otsustamatus — ei suudeta otsuseid vastu võtta ja asjad jäävad venima.

“Kõige hullem on otsustamatus, sest siis lihtsalt asjad seisavad.”

Reigo Marosov

Kaalutletud, argumenteeritud otsused on igal juhul head ja need tuleb vastu võtta. Nagu ma ütlesin, ei tähenda see, et ei võiks eksimust tulla, aga kõige hullem on otsustamatus, sest siis lihtsalt asjad seisavad. Ja see tekitab ka teistes tegelikult päris tugevat motivatsioonikriisi, kui asjad lihtsalt seisavad ja ei juleta teha otsuseid.

Mis meie sektorit laiemalt puudutab, siis meil ikkagi oleks vaja häid ja tublisid insenere, kes peale kasvaksid. See, et inimesed ikkagi oskavad inseneeria valdkonnas panustada ja tahavad seda õppida, on ülioluline meie jaoks.

Milliseid Eesti ehitusettevõtteid võiks teie hinnangul teistele eeskujuks tuua?

Eestis on palju tublisid ehitusettevõtteid, kellel igaühel on omad tugevad küljed. Meie konkurendid on kõik tublid, näiteks Nobe ja Mapri, Maru, Ehitustrust, Merko, samuti Ehitus5Eco. Neid on palju tegelikult. Eesti ehituse üldine tase on üsna hea ja tugev ja turul tegutsevad ettevõtted on suutnud ennast tõestada.

Kas on midagi ka konkurentidelt õppida?

Eks me kõik üritame ikka aru saada, kuidas konkurent teinekord parema tulemuseni või parema hinnani jõuab. Mil moel ta saab mõne kliendiga nii hästi läbi, et saab pidevalt korduvtellimusi? Neid õppetunde on ausalt öeldes väga palju ja õppida on teistelt väga palju. Nii insenertehnilise poole pealt kui ka klienditöö osas, eelarvestamise ja kindlasti ka tööohutuse poole pealt.

“Praktiliselt kõikidelt on midagi õppida.”

Reigo Marosov

Praktiliselt kõikidelt on midagi õppida ja oluline on leida enda jaoks need tarkused üles ja proovida neid ise samamoodi ära kasutada.

Millisena näete teie lähiaastate arenguid Eesti ehitussektoris?

Riik on välja öelnud, et kavatseb lähiaastatel lähtuvalt kogu sellest rohepöördest rohkem rekonstrueerida ja vähem uusi asju ehitada. See teatud määral kindlasti mõjutab ehitussektorit, mõnes mõttes renoveerimine ja rekonstrueerimine tõuseb rohkem päevakorda.

Teisalt on täna hea meel näha, et mitmetel erainvestoritel on ikkagi julgust ja ambitsiooni alustada uute, huvitavate projektidega. See on kindlasti äärmiselt positiivne.

Tahaks loota, et riik võtab natukene pikema planeerimisvaate ka oma nii-öelda portfellile, et oleks pikem nähtavus selle kohta, mis projektid riigil mingitel aastatel plaanis on.

Hästi palju on räägitud ka sellest, et võiks olla majandustsüklile vastupidine investeerimisplaan ehk kui turg on tugev ja eratellimusi on palju, siis riik võiks tellida pigem vähem. Ja olukorras, kus erasektor tellib vähem, võiks riik oma investeeringuid teha, kuna ta saab selle sama raha eest rohkem väärtust. See on ideaalmaailm. Aga ma arvan, et lähiaastatel tuleb päris palju põnevaid projekte erasektorist.

Kas ja milliseid ehitussektori jaoks eelseisvad probleeme ja murekohti oleks praegu veel võimalik ennetada?

Me peame investeerima inseneeriasse ja inseneride haridusse. Me peaks vaatama, millised on need ehituse tuleviku väljakutsed, lähtudes kõikidest kliimaeesmärkidest ja me peaks täna koolitama neid insenere, kes neid valdkondlikke väljakutseid lahendavad. Ma siiralt usun, et iga euro, mis meil haridusse ja eriti inseneride haridusse läheb, tuleb mitmekümnekordselt tagasi. Me peame kindlasti panustama ennekõike haridusse.

“Ma siiralt usun, et iga euro, mis meil haridusse ja eriti inseneride haridusse läheb, tuleb mitmekümnekordselt tagasi.”

Reigo Marosov

Meil just käisid TTÜ arhitektuuritudengid külas ja näitasid oma eskiisnägemust Kopli liinide järgmisest etapist. Mulle tundus, et nende noorte silmad küll särasid ja nende tööd olid meeldivalt kõrgel tasemel. Ma näen, et meil inseneride järelkasvu on, aga me peame veel rohkem sinna panustama.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kogemus loeb

Eesti Rahva Muuseumi ja Raadi mõisapargi vahetusse lähedusse oleme ehitamas uut kaheksa kortermajaga elamukvartalit Raadiraja. Lisainfo: raadiraja.ee.

Ehitustrust on asjatundlik partner ja toetab Teid ehitusettevõtmistes.

  • Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine
  • Projekteerimis- ja ehitustöövõtt
  • Hoonete ehitus
  • Kinnisvaraarendus
Tutvuge tehtud töödega