Ehitusmaterjalide müüja Karl Bilderi tootejuht Lauri Murdla rääkis, et ruumiakustilisi lahendusi kiputakse ehitusprojektidest nende hinna tõttu esimesena kärpima. Karl Bilder soovib selles osas turule muutuse tuua ja on akustilised helineelavad süsteemid hinnalt kättesaadavamaks teinud.

Akustikaalase konsultatsiooni, projekteerimise ja mõõtmisega tegeleva osaühingu Kajaja Acoustics juhatuse liige Marko Ründva rääkis, et suurobjektidel akustiliste lahenduste kärpimise ajalugu on Eestis suhteliselt pikk. Ta teab, kuidas juba 20 aasta eest ühel olulisel ehitusel tellija ja ehitaja leppisid kokku, et akustika arvelt hoitakse kokku.

Probleem algab Ründva meelest sellest, et sisearhitektid saavad ruumiakustika tähtsusest aru, aga neile meeldivad üldjuhul lihtsad ja siledad pinnad ning mõlema eesmärgi korraga saavutamiseks kirjutavad nad projekti tehniliselt kaasaegsed, aga suhteliselt kallid akustilise krohvi süsteemid. Need jätavad ruumi kasutajale mulje, et tegemist on tavalise sileda lae- või seinapinnaga, aga tegelikult on kasutatud erilist krohvi ja selle taga omakorda mitme sentimeetri jagu erinevaid materjale, mis helitingimusi parandavad. 

Ründva sõnul ei oska klient tihti projektis hinnale õigel hetkel tähelepanu pöörata ja kui töö ehitajani jõuab, siis tema hakkab otsima lahendust, kuidas objekt mõistliku kuluga valmis saada. Nii võib juhtuda, et ehitatakse lahendus, mis ei vasta arhitektide esialgsele visioonile või akustilised lahendused asendatakse kogu mahus tavalise laega. 

Viimasel juhul silmaga muutust ei näe, aga kõrvaga kuuleb – ruumis on inimestel ebameeldiv viibida, sest seal kajab ja on keeruline vestelda.

Ründva soovitas kõikides ruumides akustikaga tegeleda, aga kaaluda, milline lahendus on visuaalselt ruumi sobilik ja optimaalne, millised on erinevate materjalide helineeldeomadused ja ka maksumused.

Ründva meelest peaks piiratud eelarve korral suurtel objektidel “nähtamatud” lahendused jätma olulisematesse asukohtadesse ja mujal kasutama soodsamaid lahendusi.

Konkurents on “nähtamatute” lahenduste hindu kärpinud    

“Nähtamatute akustiliste krohvisüsteemide lahendused on alati kallid olnud, sest nende viimistlemine nõuab asjatundja tööd ja tootjad on materjalide hinnataset kõrgel hoidnud,” rääkis Ründva. Ta nentis, et viimastel aastatel on ses osas pilt tellija jaoks paranenud, sest turule on lisandunud paar tootjat, kes valdkonnas hinnasurvet tekitavad.  

Üks selline on rahvusvaheline ehitusmaterjalide tootjat Sto, mis pakub laia tootevalikut ruumides kvaliteetse akustika saavutamiseks. 

Sto lahendusi on kaks aastat Eestis esindanud Karl Bilder, mille tootejuht Murdla sõnul on neil tootjaga Eesti turu jaoks kokkulepe, mis võimaldab siin kaupa pakkuda väga hea hinnaga. Ta rääkis, et hinnavahe konkureerivate süsteemide materjalidega võib olla mitmekordne.

Murdla kinnitusel on Sto osakaal Eesti turul kahe aasta jooksul kiiresti kasvanud ja firma akustilised lahendused jõudnud mitmele olulisele objektile.

Sto lahendus riigi uues esindushoones

Tallinnas, Toompeal on valmimas Eestimaa rüütelkonna hoonete kompleksi remont ja sellest saab riigi uus esindushoone sündmuste korraldamiseks. 1848. aastal valminud hoone on ehitismälestis ja Murdla hinnangul hea näide sellest, et Sto süsteem sobib kasutamiseks igal pool – muinsuskaitse all olevas hoones ei eristu akustilise süsteemiga laed vaataja jaoks kuidagi tavalisest laest, kuid ruumides on hea akustika.

Rüütelkonna hoones kasutati liimitavat akustilist süsteemi, mis koosneb mitmest kihist plaatidest ja on lõpuks kaetud akustilise krohviga.

Murdla rääkis, et on näinud projekte, kus ongi piirdutud ainult õhukese akustilise krohvikihiga, kuid selline lahendus tulemust ei anna. “Põhiline on ikkagi see, mis krohvi taga peidus,” nentis ta. Ta tõi võrdluse, et krohviga piirdumine oleks sama, kui panna majale uus fassaadikate, aga jätta see soojustamata ja loota, et maja muutub siiski soojemaks.

Erinevaid Sto süsteeme on kasutatud veel Tallinna Pelgulinna riigigümnaasiumis, Tartu Ahhaa-keskuse planetaariumis ja praegu renoveeritavas Linnateatris.

“Eramajad on tänapäeval üsna suured, ruumid kõrged ja sisustus minimalistlik. Need on kõik eeldused halvaks akustikaks.”

Karl Bilderi tootejuht Lauri Murdla

Murdla sõnul sobib süsteem hästi ka kodudes kasutamiseks. “Eramajad on tänapäeval üsna suured, ruumid kõrged ja sisustus minimalistlik,” rääkis ta. “Need on kõik eeldused halvaks akustikaks.” Murdla nentis, et sellises ruumis on üsna ebameeldiv olla. Tekib kaja, inimesed hakkavad automaatselt kõvemini rääkima, aga üksteist kuulda on sellest hoolimata väga raske. 

Sto süsteemid on mõeldud eelkõige laes kasutamiseks ja enamasti lae või selle osa katmisega saabki ruumi akustika korda. 

“Kodus on lihtne, lagi tuuakse viis sentimeetrit allapoole ja kõik ongi tipptopp,” rääkis Murdla. Suuremate ja keerulisemate ruumide juures soovitas ta kindlasti kasutada akustikaga tegeleva konsultandi abi.

Ründva ütles, et ruumiakustika valdkond areneb Eestis kiiresti: kliendid on teemaga aasta-aastalt aina enam kursis ja ruumide kasutajate selles osas aina nõudlikumad.