Nõmme üldplaneeringu kohaselt hakkab Hiiu asumi keskus asetsema senise viljaelevaatori alal. Piirkonda arendava ettevõtte ambitsioon on kohandada hiiglaslik tööstushoone taaskasutuse põhimõttel uueks multifunktsionaalseks majaks, ent planeeringuprotsessi aeglase edenemise tõttu võib reaalne ehitustegevus alata alles mitme aasta pärast.

Ala arendav ettevõte Reterra tegeleb hetkel aktiivselt detailplaneeringu algatamisega. Esimeses etapis plaanitakse rekonstrueerida elevaatorihoone, mille projekteerimisega saab alustada pärast detailplaneeringu algatamist, kui on paigas planeeringuala linnaehituslik kontseptsioon koos liikluslahenduse ja maastikuarhitektuuriga.  

“Elevaator on kindlasti Eesti kontekstis erakordne, sarnase lahenduse näitena võiks tuua Kopenhaagenis Silo, mis täitis samuti kunagi olulist rolli linna tööstuses ja kaubanduses ning oli samuti kunagi teraviljahoidla,” selgitas Reterra juht Reigo Randmets.

Nii Silo kui ka Elevaatori puhul on Randmetsa hinnangul oluline roll tööstusliku taaskasutuse põhimõttel. Mõlemal juhul esindab nende tööstuslike hiiglaste kohandamine teadlikku jõupingutust jäätmete minimeerimiseks ja ajaloolise tähtsuse säilitamiseks.

“Kopenhaageni Silo ja Nõmme Elevaator näitavad, kuidas arhitektid suudavad ajaloolisi reliikviaid uuesti sündinud sümbolitena kaasaegsuse ja jätkusuutlikkuse nimel ümber kujundada. Nende hoonete taastamine on hea näide sellest, kuidas minevikku saab ümber mõtestada jätkusuutlikuks tulevikuks,” märkis Randmets.

Hetkel on arendatava ala detailplaneering alles algatamise faasis ja arendaja hinnangul võib reaalse ehitustöö alguseni kuluda mitu aastat.

“Kogemused on väga erinevad. Näiteks on meil olemas kogemus, kus ühe planeeringu algatamisprotsess võttis aega kolm aastat,” märkis Randmets, kelle sõnul on plaanides võimalik konkreetsemaks minna alles siis, kui planeering on algatatud.

Vanad hooned saavad uue elu ja uued funktsioonid

Hiiu viljaelevaatori ala arhitektuurikonkursi võitnud KOKO partneri Raivo Kotovi sõnul on projekti puhul keskne avalik ruum ja selle ümber kolme hoonestusala teke.

“Lammutamise asemel hoiame elevaatori mahtu ja kõrgust, luues selle viimasele korrusele avaliku ühisala, kust avanevad vaated vanalinna ja mereni. Võluvad konstruktsioonid ja industriaalne tunnetus jäävad ja eksponeeruvad, kuid seda uues kvaliteedis ja kasutuses,“ märkis KOKO partner Raivo Kotov.

Lisaks elevaatorihoone sümbolväärtusele ja tulevasele väärikale asukohale muudab arendaja sõnul tulemuse ainulaadseks täielikult roheline mõtteviis – nimelt üritatakse talitada nii, et ehituse ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike.

Selle tarvis kasutatakse ära olemasolev karkass, elevaatorist väljalõigatavad betoonplaadid lähevad teedeks, materjali jäägid täiteks ja taaskasutuseks. Ka elevaatori kõrval asuv kunagine tsiviilkaitse varjend renoveeritakse ja võetakse taas kasutusele.

Mida täpsemalt tehakse?

Elevaatori ala täpsed sihtotstarvete osakaalud selguvad alles detailplaneeringu menetluse käigus, ent esialgse planeeringu kohaselt jaguneb arendatav piirkond 30 protsendi ulatuses äri- ja ühiskondlikuks alaks ning 70 protsendi ulatuses elukondlikult kasutatavaks.

“On loomulik, et piirkonna elanikud tunnevad muret võimaliku lasteaiakohtade puudujäägi osas. Teeme antud küsimuses koostööd nii haridusameti kui strateegiakeskusega, et leida kõigile osapooltele sobiv lahendus,” kinnitas Reterra juht.

Äripinnad on kavandatud elevaatori esimesele ja viimasele korrusele, kuhu on plaanis luua ka toitlustus- või teeninduspind. Ülejäänud korrustel paiknevad korterid. Lisaks parkimiskohtade loomisele kavatsetakse põhjalikult läbi mõelda ka kõikvõimalikud liikluslahendused.

“Planeeringumenetluse käigus koostatakse alale liiklusanalüüsi koos modelleerimisega, kust selguvad Hiiu viljaelevaatori piirkonna liikluskorralduse probleemkohad,” selgitas Reigo Randmets, kelle sõnul saavad antud liiklusanalüüsi tulemused aluseks detailplaneeringu liikluskorralduse põhimõtete määramisel. 

Arendatava ala peamiseks tuiksooneks on tulevane Elevaatori tänav – promenaad, mis on üks oluline jalakäijate ja kergliikluse tuiksoon Pärnu maantee – elevaator – ringdepoo – Nõmme-Harku terviserada suunal.

Elevaatori edelaküljel paikneb keskne park, roheala, kust on ühendus ka ala põhjaosas paiknevate kortermajadega. Keskse väljaku ääres, mis paikneb elevaatorist idas ehk Pärnu maantee pool, hakkab paiknema ka kogukonnamaja, mis oma olemuselt on saalhoone, kus hakkavad toimuvad erinevad üritused ja trennid.

Kogukonnahoonega on seotud üks säilitatav torn, mis tähistab olulist sõlmpunkti. Elevaatori ümber, põhja- ja lõunaossa on plaanis ehitada järgmises etapis madalad, kolmekorruselised kortermajad, mille igal korrusel hakkab paiknema 2-4 avarate terrassidega korterit.