Koos ehitushindade kallinemisega on tõusnud ka kindlustuskulu ja seda isegi juhul, kui kindlustussummat pole muudetud. Coop Kindlustusmaakleri juht Raivo Piibor soovitab viia kindlustuslepingud kooskõlla turu tegelike ehitushindadega – see tähendab reeglina väikest hinnatõusu, aga tasub tema sõnul kindlustusjuhtumi puhul kindlalt ära, sest alakindlustatus või kindlustamata jätmine osutub kallimaks.

Ehitushinnad on teinud läbi suure tõusu ja jätkavad kallinemist ka praegu. Võrreldes 2022. aastaga on ehitushinnaindeks muutunud 17,8%. 2023. aasta esimese kvartali ehitushinnaindeks tõusis 2022. aasta viimase kvartaliga võrreldes 1,5%. See tähendab, et ehitamine on läinud palju kallimaks kõigis komponentides: tõusnud on materjalide hinnad, tööjõukulu, aga ka ehitusmasinate ja tööriistade kulud.

Ootamatu ebaõnne korral ei pruugi hüvitis piisavaks osutuda

Ehitus- ja kindlustushinnad on suurel määral omavahel seotud. Kindlustusjuhtumi korral võib kindlustushüvitis Piibori hinnangul osutuda oodatust väiksemaks ega pruugi olla uute ehitushindade juures enam kahjude katmiseks piisav. See tähendab, et kahjuhüvitisest ei piisa kahjueelse olukorra taastamiseks ilma täiendava omafinantseeringuta.

“Iga kindlustusvõtja peaks aeg-ajalt üle kontrollima ja veenduma, kas tema kindlustussumma vastab ka päriselt ehituslikule taastamisväärtusele,” soovitas Raivo Piibor.

Kindlustades normaalses seisukorras kinnisvara, pole tema sõnul oluline hoone turuväärtus või laenujääk, mille tagatiseks kinnisvara on, vaid see summa, millega saaks püstitada sama suure ja sama funktsionaalsusega hoone koos hoonet teenindavate seadmete ja kommunaalsüsteemidega.

Kindlustamisel kaks erinevat suunda

Kinnisvara kindlustamisel on levinud kaks suunda. Piibori selgitusel määratakse kodukindlustuste puhul poliisile kindlustussummaks enamasti taastamisväärtus ja selle variandi puhul ehitushindade tõus taastamiseks piisava hüvitise saamist ei takista.

Teise variandina määratakse kindlustussumma poliisile konkreetse numbrina, mis on ka maksimaalseks taastamisväärtuseks. Viimane lähenemine on valdav just ettevõtluse raames kasutatavatele pindade puhul, olgu selleks siis juuksurisalong, toiduainetööstus, laut või töötleva tööstusega seotud kinnisvara.

“Juhul, kui poliisil olev kindlustussumma on fikseeritud numbrina, peab see vastama taastamisväärtusele. Vastasel juhul tekib alakindlustus, mis tähendab seda, et kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal taastamisväärtusest väiksem,” ütles Piibor. Kahju korral väljendub see hüvitises, mida on vähendatud alakindlustusega samas proportsioonis.

“Toon alakindlustuse kohta ühe elulise näite. Hoone taastamisväärtuseks on kindlustuspoliisil märgitud 1 000 000 eurot. Kahju toimumise hetkel tuleb välja, et tegelikult on taastamisväärtus tõusnud juba 1 300 000 euroni juhul, kui hoone peaks täielikult hävima. See tähendab, et alakindlustus on 23%,” selgitas Raivo Piibor.

“Kui selles hoones peaks juhtuma kahju suurusega 20 000 eurot, siis kujuneb kindlustushüvitiseks 15 400 eurot, millest lahutatakse omavastutus. Ülejäänud 4 600 eurot – ja sellele lisaks ka omavastutus – tuleb kanda kindlustuse võtjal ehk objekti omanikul.”

Kinnisvara omanikel ja kindlustusvõtjatel ei tasu karta, et kindlustuskulu tõuseb samas proportsioonis nagu tõusevad ehitushinnad. Kindlustussumma suurenedes keskmine kindlustuse tariif pigem langeb. Enne otsuse tegemist on kasulik võimalikult palju infot hankida. Sellega saab abiks olla kindlustusmaakler või muu kindlustuspartner, kes esitab iga objekti kohta konkreetse nägemuse kindlustuskulu suurenemisest.