Euroopa Liidu struktuuriraha toel käivitunud Inseneriakadeemia on loodud selleks, et inseneritaseme õpe ja lõpetajate arv vastaksid tööturu vajadustele.

OSKA raporti andmetel töötas 2022. aastal ehitussektoris 43 120 inimest, mis moodustab ligikaudu 8% kogu Eesti töötajaskonnast. See näitab selgelt, kui oluline on ehitusinseneride kvaliteetne ettevalmistus riigi majandusele.

Inseneriakadeemia raames valiti Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) kolm ehituse ja arhitektuuri instituudi õppekava, mis on fookuses kuni 2029. aastani:

• ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine,
• hoonete sisekliima ja veetehnika,
• teedeehitus ja geodeesia.

Kuigi õppekavades tehakse pidevalt uuendusi, annab Inseneriakadeemia õppejõududele ja programmijuhtidele võimaluse vajalikke uuendusi süstemaatilisemalt ja kiiremini ellu viia. Lisaks võimaldab see katsetada uuenduslikke õppemeetodeid, et muuta sidusamaks tööelu vajadused ja teaduspõhine kõrgharidus. Kaasaegsed õppekavad ja -protsessid motiveerivad tudengeid ning aitavad pakkuda paremaid baasteadmisi.

Inseneriakadeemia tegevused TalTechis keskenduvad kolmele peamisele eesmärgile:

• tudengite arvu suurendamine,
• õppekvaliteedi parandamine vastavalt tööturu vajadustele,
• õpingute katkestamiste vähendamine.

Kuigi projekt on kestnud alles aasta, on esimesed tulemused juba näha. Ent ees seisab veel aastatepikkune töö.

Iga tudeng loeb

Inseneeria erialade populaarsus on kasvamas, kuid erinevate erialade vastuvõtunumbrite vahel on suured käärid. Näiteks on ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise õppekava oma iga-aastase 140 uue tudengiga TalTechis suuruselt kolmas ja suurim inseneriteaduskonnas. Samas kui hoonete sisekliima ja veetehnika ning teedeehituse ja geodeesia erialadele astub igal aastal õppima umbes 40 uut tudengit.

Õppekavade populariseerimiseks külastatakse Inseneriakadeemia raames regulaarselt Eesti gümnaasiume ja viiakse Inseneride Liiduga koostöös läbi inseneride päevi. Lisaks pakutakse koolidele inseneeria valikaineid ning edaspidi plaanime kättesaadavuse suurendamiseks pakkuda e-valikaineid. Need tegevused toetavad tudengite pealekasvu, kuid vastuvõtu suurenedes peame paralleelselt tegelema ka üliõpilaste kvaliteetse juhendamise ning kaasaegsete õppe- ja laboritingimustega.

Sisseelamine erialasse

Üks peamisi väljakutseid inseneeria erialadel on hoopis üliõpilaste kõrge katkestamisprotsent, mitte niivõrd sisseastumiste madal arv. Esimesel õppeaastal kerkivad sageli esile raskused matemaatika ja teiste põhialuste keerukusega ning nende seostamine tulevase erialaga.

“Nende probleemide leevendamiseks on põhjalikult uuendatud näiteks füüsika ja keemia alusaineid. Praegu töötatakse välja matemaatika ülesannete kogu, et aidata üliõpilastel paremini mõista matemaatika praktilisi seoseid ehitusinseneeria ülesannetega,” toob ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise õppekava programmijuht Irene Lill näiteid, kuidas katkestamiste vähendamisega tegeletakse.

Ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise eriala õpetatakse nii Tallinnas kui Tartus. TalTechi Tartu kolledži õppekava programmijuhi Mihkel Kiviste sõnul tegutsevad ehitusvaldkonna insenerid spetsialistina hoonete ja rajatiste projekteerimisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti lammutus- ja restaureerimistöödel. Inseneriakadeemia raames loodi ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise erialale ehituse aluste sissejuhatav aine, mis pakub praktilist vaatenurka ja aitab siduda erinevate õppeainete sisu ja olulisust. See aine on osutunud tudengite seas väga populaarseks, kuna seda viivad läbi ehitusvaldkonna praktikud, kes peegeldavad tööelu tegelikkust. 2024. aasta vastuvõtust alates on tõstetud erialaaineid õppekavas varasematele semestritele, mis on juba andnud positiivseid tulemusi.

Lisaks laiendatakse Inseneriakadeemia toel tudengiorganisatsioonide tegevusi, et suurendada kursuste ülest ühtsustunnet ning luua selge tulevikuperspektiiv juba õpingute algfaasis.

Probleem- ja projektõpe toob kokku ülikooli ja ettevõtted

Inseneriakadeemia prioriteet TalTechis on probleem- ja projektõppe (PPÕ) laiendamine õppekavades. PPÕ metoodikaga lahendavad tudengid individuaalselt või gruppides probleeme, mis sarnanevad päris tööelule. Selle eesmärk on arendada erialateadmisi ja -oskusi ning ülekantavaid pädevusi, nagu meeskonnatöö ja suhtlusoskused. PPÕ aluseks on tihti just ettevõtetelt ja erialaliitudelt saadud praktilised ülesanded. Inseneriakadeemia otsib pidevalt uusi partnereid, kes sooviksid õppetegevuse arengule kaasa aidata ja õppeainete sisu rikastada.

Hoonete sisekliima ja veetehnika õppekavas käivitub sellest sügisest uus moodul “Valdkondadevaheline probleem- ja projektõpe”, kus tudengid lahendavad probleemi või projekti koostöös teiste õppekavade tudengitega. Programmijuht Martin Thalfeldt usub, et see moodul arendab tudengite probleemilahendamise, meeskonnatöö ja suhtlusoskusi, mis on tänapäeval insenerile hädavajalikud.

PPÕ läbiviimine eeldab pidevat tööd semestri vältel ning tudengite tagasiside meetodi tõhususe kohta on olnud positiivne. PPÕ laiem rakendamine on oluline, et tudengid sulanduksid pärast lõpetamist kiiremini tööellu, õppejõud tugevdaksid sidemeid töömaailmaga ning tööandjad saaksid anda sisendit õppekvaliteedi ja -sisu arendamisse. Inseneriakadeemia pakub töömaailma esindajatele koolitusi ja juhendamist, et koostöö ülikooliga oleks sujuvam.

Kuidas me lõpetamiseni jõuame?

“Ülikooli suur väljakutse on kaasaegsete ja motiveeritud ehitusvaldkonna õppejõudude nappus,” nendib teedeehituse ja geodeesia õppekava programmijuht Mihkel Kask. Inseneriakadeemiaga on tudengitele loodud võimalused töötada õppe- ja laboriassistentidena, et siduda nad varakult ülikooli tegevustega. Tudengid kaasatakse nii majasisestesse projektidesse kui ka koostööprojektidesse väliste partneritega, et soodustada nende jäämist ülikooli tööle või naasmist külalislektorina oma põhitöö kõrvalt.

Lisaks on loodud mentorlussüsteem, kus ehitussektori spetsialistid tegutsevad lõpetajate konsultantide ja kaasjuhendajatena. See süsteem annab õppejõududele aega keskenduda õppeprotsessi arendamisele, sealhulgas metoodikate ja õppevara kaasajastamisele.

Lõputööde korraldust on samuti oluliselt muudetud. Ehituse erialade tudengitele on loodud lõputööde seminaride õppeaine, mis aitab neil töö koostamisel eesmärke metoodiliselt ja süsteemselt saavutada.

Tulevikuvisioon

Inseneriakadeemia eesmärk on hoida õppekavad ajakohasena, et need vastaksid valdkonna kiiretele arengutele. Süstemaatiline lähenemine aktuaalsetele teemadele, nagu kliimamuutused, digitaliseerimine, süsiniku jalajälje arvutamine ja materjalide taaskasutus, on ülioluline. Inseneriakadeemia toetab õppekavade kontekstis terviklikku lähenemist nendele teemadele.

Juba astutud sammud ja tulevaste aastate plaanid kujundavad ehitusinseneride haridust, mis ühendab teooria ja praktika ning arvestab tööturu ja keskkonna väljakutseid. Tallinna Tehnikaülikooli eesmärk on laiendada erialavalikut ja pakkuda uusi spetsialiseerumisi. Samuti on soov näha rohkem motiveeritud õppejõude, kes arendavad oma valdkonda ja inspireerivad tudengeid.

Inseneriakadeemia kutsub kõiki erialaeksperte andma oma panust meie järelkasvu loomisel.

Tutvu lähemalt Inseneriakadeemiasse kuuluvate inseneriteaduskonna ehituse valdkonna õppekavade ja sisseastumise infoga:

Ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine

Hoonete sisekliima ja veetehnika

Teedeehitus ja geodeesia

Inseneriakadeemia on Eesti riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostööalgatus inseneeria valdkonnas hariduse kvaliteedi tõstmiseks ja inseneride järelkasvu kindlustamiseks ning valdkonna populaarsuse suurendamiseks. Inseneriakadeemia tegevusi kõrghariduses viiakse ellu Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses“ raames. 

Tegevuse tulemusena kasvab toetatavates valdkondades üliõpilaste vastuvõtt, väheneb väljalangevus, suureneb lõpetajate arv ja lõpetajate erialased teadmised ja oskused on kooskõlas tööturu vajadustega. 
Tegevuste periood on 1. mai 2023 kuni 31. august 2029, kogumaksumus 34 048 900 eurot.