Kaamos Ehitus alustas Balti jaama lähedal asuva kortermaja ehitusega, arendaja lubab, et 2025. aasta alguses valmiva hoone siselahendused murravad klišeedeks muutunud trende.

Kaamos Ehituse tegevjuhi Keit Paali sõnul nõuab Kopli ja Kesk-Kalamaja tänava nurgale, aadressile Kopli 2 kerkiva hoone Toompea vaatega asukoht, põnev arhitektuur ja kombineritud materjalivalik ehitajalt suurt pühendumust. “Arhitekt on loonud kolmest erinevast fassaadilahendusest koosneva kortermaja, mille erinevad fassaadi ja viimistluslahendused on põnev väljakutse nii projekteerimise kui ehitamise faasis,” rääkis Paal.

Viiekorruselises korterelamus on kokku 32 avarate või prantsuse rõdudega läbi maja planeeringuga korterit. Viimasele korrusele on kavandatud katuseterrassidega penthouse-tüüpi korterid ning hoone esimesele korrusele kolm äripinda, sealhulgas kohvik. Valmiv hoone vastab A-energiaklassi märgisele.

Hoone arhitektuurikonkursi võitnud Hayashi-Grossschmidt Arhitektuuri (HGA) peaarhitekt Tomomi Hayashi sõnas, et  hoone kontseptsiooni luues lähtuti ajaloolisest hoonestusest. “20. sajandi alguses iseloomustas asumit madal ja tihe hoonestus ning Kopli 2 kinnistul paiknes kolm hoonet,” kirjeldas ta. “Need moodustasid tänavafassaadi, mis oli kõrguslikult katuste kujuga ning liigendatud horisontaalselt fassaadijoonte tagasiastetega.”

Lahenduse loonud HGA jagas hoone mõtteliselt kolmeks: üks nurga- ja kaks tänavamaja. „Igal majal on oma sissepääs ja trepikoda. Majad on erineva ilme, liigenduse, viimistluse, aga ka rõdude lahendusega. Nurgamajal on skulpturaalne kaldsein,“ kirjeldas Hayashi ja rõhutas, et tulevastele elanikele avaneb väga hea vaade Tallinna vanalinnale ja Toompeale.

Kopli 2 Elu Maja siselahenduse töötasid välja Ace of Space sisearhitektid. Firma asutaja ja sisearhitekti Ines Haagi sõnul on HGA projekteeritud Elu Maja arenduse puhul tegu hea näitega, kuidas moodne arhitektuur võib sobituda miljööväärtuslikku piirkonda ning luua rajoonile lisaväärtust. “Mere ja vanalinna vahele jääva populaarse Kalamaja piirkonna uus arhitektuur ei pea kopeerima armastatud puitarhitektuuri motiive. Olemasolevale hoonestusele on vaja pakkuda kontrasti, kus nii vana kui uus saavad üksteist esile tõsta,” leidis Haak ja lisas, et viimane peegeldub ka hoone siselahendustes. “Inimestele meeldib vaheldus, kuid seejuures tunnevad end hästi, kui on midagi tuttavalikku.” 

Haak leidis, et koduse elukeskkonna disain ei pea olema midagi ulmeliselt uuenduslikku ja silmatorkavalt trendikat. Siselahenduses on lähtutud understated luxury kontseptsioonist, ent seejuures välditud klišeedeks kujunenud lahendusi. 

“Kopli 2 hoone siseviimistluses oleme loonud fooni, millele tulevane koduomanik saab luua oma elustiiliga isikupära. Olenemata arenduse eksklusiivsusest kasutame siselahendustes naturaalse välimusega materjale ning loome luksust viimistluste ja materjalide kõrge kvaliteediga,” rääkis Haak. “Eksklusiivsus ei tähenda tingimata edevaid, näiteks marmor ja poleerpindadega materjale, vaid seda saab luua ka lahendustega, mis esmapilgul silma ei paista, kuid mis moodustavad tervikuna ajatu elukeskkonna.”

Haak lisas, et uusarenduste laialdane klassikalise kalasaba lipp-parketi kasutus on selle algupärasele ajastule iseloomuliku idee kaotanud. “Elu Maja siselahenduses pakume alternatiivina erilise mustriga lipp-parketti, andes sellele värskema, kuid sama ajatu välimuse,” rääkis Haak. Teine materjal, mis on sisearhitekti sõnul trendide poolt väsitatud, on telliseformaadiga seinaplaadid, kuid mille formaadi ja laotise muutmisega on nad sarnaselt parketile andnud siselahendusele uueilmelise tegumoe. “Esmapilgult palju kasutust leidnud trendikate, kuid ajale jalgu jäänud lahenduste ümber mõtestamine on väljakutse, ent selle baasil taasloodu mõjub värske ja eristuvana,” kinnitas Haak. 

Kaamos Kinnisvara Kopli 2 Elu Maja arhitektuur ja detailplaneering lähtub muinsuskaitse tingimustest.

21 aastat tegutsenud Kaamos Kinnisvara on seni uutele omanikele üle andnud rohkem kui tuhat korterit.

Kaamos tegeleb ka ärikinnisvaraga. Firma portfelli kuulub ligikaudu 80 000 m² üüripinda, sealhulgas Tammsaare ärikeskus, Electra ärihoone, DEPO kauplusladu, Endla ärimaja ja Statistikaameti maja.

Kaamose omanikud on Kaido Jõeleht ja tema lapsed. Jõeleht oli üks metsanduskontserni Sylvester omanikest, kui see 21 aasta eest soomlastele müüdi. Läbi Kaamos Grupi omab perekond kinnisvara ja ehituse kõrval investeeringuid ka puidutööstuses ning energeetikas.