Keskkonnaamet: ehitajad-lammutajad peaksid jäätmete probleemile mõtlema juba enne tööde algust
Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse hulka loetakse ka jäätmete kasutamist tagasitäiteks ehk näiteks maa-alade ja karjääride täitmist. Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Helen Akenpärgi kinnitusel on amet registreeringu või loa andmise menetluse käigus veendunud, et jäätmete taaskasutamine ei oma negatiivset keskkonnamõju. Samas ei ole võimalik kõiki ehitajaid-lammutajaid pidevalt kontrollida ja ameti kogemusel ei ole ettevõtted ise kuigi hoolsad ehitusjäätmete taaskasutamisele kaasa aitajad.
Loe samal teemal siit, siit ja siit.
Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.
Keskkonnaamet annab välja nii jäätmekäitleja registreeringuid kui keskkonnalube. Kui isik või ettevõte soovib täita maa-ala näiteks betooni ja tellistega, asendades sellega looduslike materjale, siis selleks väljastatakse talle jäätmekäitleja registreering. Kui ettevõte soovib kohapeal ka näiteks ise betooni purustada, seda ladustada ja alles siis täita, on selliseks tegevuseks vaja keskkonnaluba.
“Eraldi teema on karjäärid. Karjääride korrastamisel võib looduslike materjalide asemel kasutada jäätmeid, kui seda näeb ette korrastamisprojekt ning Keskkonnaamet on registreeringu või loa andmise menetluse käigus veendunud, et jäätmete taaskasutamine ei oma negatiivset keskkonnamõju.”
SA Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskuse programmijuht ja vanemteadur Harri Moora on varasemalt Ehituslehele antud kommentaaris leidnud, et Keskkonnaamet annab liiga kergekäeliselt välja jäätmekäitluslubasid, millega on võimalik ehitus- ja lammutusjäätmeid suures koguse tagasitäitena taaskasutada. See ei tekita tema arvates erilist motivatsiooni neid materjale väärtustavalt kasutada uue toormena.
Keskkonnaamet veendub Akenpärgi sõnul siiski iga taotluse puhul, et jäätmetega täitmisel on ka tegelik eesmärk.
“Hindamaks, kas tegevus vastab tagasitäite definitsioonile, juhindub Keskkonnaamet Euroopa Komisjoni juhisest, mille kohaselt tuleb hinnata kolme aspekti: kas jäätmeid kasutatakse loodusliku materjali asemel; kas jäätmed on sobilikud täiteks; kas jäätmeid kasutatakse maastikukujunduse eesmärgil.”
Jäätmemurele tuleks mõelda juba ehitust või lammutust planeerides
Keskkonnaameti hinnangul on riiklikult seatud eesmärke ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise oluliseks suurendamiseks raske täita, kui ehitusettevõtted sellele juba eos tähelepanu ei pööra.
“Ehitusjäätmetes on palju sellist materjali, mis ei sobi tagasitäiteks. Probleem algab ehitusplatsilt, kus kõik ehituse ja lammutuse segapraht visatakse ühte konteinerisse,” kirjeldas Akenpärg.
“Nii on raske väärindada uuesti villa, kipsi või muid selliseid jäätmeid, sest jäätmekäitlejad ei saa kätte puhast materjalivoogu. Enamik omavalitsusi on oma jäätmehoolduseeskirja lisanud nõuded, kuidas peab ehitus- ja lammutusjäätmeid käitlema.”
Selleks, et ehitus- ja lammutusjäätmete probleemi lahendamisele kaasa aidata, peaksid ehituse ja lammutusega tegelevad ettevõtted juba enne tööde algust hindama, kui palju jäätmeid plaanitava tegevuse käigus tekib ja mis nendega ette võtma peaks.
“Näiteks on hõlpsalt võimalik kasutada lammutuse käigus tekkivat suurt kogus pinnast või betooni. See võiks olla aga läbi mängitud ja -mõeldud juba enne, kui see tekib,” soovitas Helen Akenpärg.
Ebaseaduslikku prügilasse viidud jäätmed toovad kaasa suure trahvi
Keskkonnaamet kontrollib süsteemselt keskkonnakaitseloaga ettevõtteid ning enamus kontrollidest näitab, et tegevus on vastanud väljastatud loale.
“Keskkonnaameti infotelefonile tuleb jäätmete ebaseadusliku ladustamise kohta umbkaudu 300 teadet aastas. Teatatud on nii prügikotist metsa all kui suurest jäätmehunnikust laoplatsil,” märkis Akenpärg, kelle sõnul alustati ebaseadusliku prügistamise tõttu eelmisel aastal väärteomenetlusi ligikaudu 100 juhtumiga. Paljudel kontrollidel piirdutakse ka märkuste, suusõnaliste hoiatuste, ettekirjutuste ja järelkontrollidega.
“Keskkonnaamet, nagu ka kohalik omavalitsus, hoiab silma peal, et tekkinud ehitusjäätmeid käideldaks vastavalt kehtestatud nõuetele. Tellija peab aga teadma, et tema jäätmed on tema vastutusel kuni need on jõudnud keskkonnakitseloaga jäätmekäitleja kätte. Ehk, kui inimene annab oma jäätmed üle suvalisele vedajale ja need jõuavad valesse kohta, võib jäätmete koristamise kohustus jääda ikkagi talle endale,” ütles Akenpärg.
Kuigi eelkõige vastutab oma jäätmete ja nende äraveo eest igaüks ise, tuleb ette sedagi, et jäätmete tekitajat ei ole enam võimalik selgeks teha. Siis langeb jäätmete koristamise kohustus maaomanikule. Reformimata riigimaale tekkinud prügihunnikute koristamiseks on Keskkonnaameti eelarves suurusjärgus 30 000 eurot aastas.
Näiteks eelmisel aastal puhastati mööbli- ja muudest olmejäätmetest krunt Tallinnas Faehlmanni tänaval ja ehitusjäätmetest, rehvidest ja muudest, muu hulgas ohtlikest jäätmetest maatükk Harjumaal Vatsla külas. Sajad autorehvid koristati ära Põlvamaal Himmaste külas ja olmeprügi ning ehitusjäätmed Lääne-Virumaal Varangu külas.
Juhtumid Keskkonnaameti järelevalve kogemustest
Mõned näited Harjumaalt:
- Ehitusjäätmetega seonduvalt üks näide mais 2022, kus Kuusalu vallas oli mets alla viidud kaubikutäis ehitusjäätmeid. Keskkonnaamet tuvastas võimaliku tekkekoha Tallinnas Lasnamäel. Menetluse käigus selguski, et omanikku vahetanud korteris oli tehtud remonti ja korteriomanik tellis jäätmeveo internetist okidoki.ee kaudu. Keskkonnakaitseinspektorid tegid kindlaks ka veo teostanud isiku, kellele korteriomanik oli andnud 100 eurot, et see jäätmed prügilasse viiks.
Prügila asemel otsustas vedaja jäätmed metsa alla sokutada. Lõpptulemusena pidi ta jäätmed metsast ise koristama, maksma nende üleandmise eest prügilasse 70 eurot ja sai ka Keskkonnaametilt trahvi 400 eurot. Õnneks leidis seekord korteriomanik üles andmed, mis tegi võimalikuks prügistajani jõudmise.
“Jäätmevedu tellides tuleb veenduda, et vastuvõtjal on vajalik keskkonnakaitseluba, vastasel juhul vastutab jäätmete käitluse eest jäätmete tekitaja ehk selle loo puhul korteriomanik,” selgitas Helen Akenpärg.
- Jaanuarist 2023 avastas Keskkonnaamet juhtumi, kus eraisik oli hakanud luba omamata vastu võtma ehitusjäätmeid. Ta sai trahvi 500 eurot ja pidi ka jäätmed likvideerima.
Jäätmeid tohib üle anda vaid vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Ehk andes jäätmeid üle luba mitteomavale isikule rikuvad seadust nii vastuvõtja kui ka üleandja.
- Märtsis 2023 mattis ettevõte, kellelt oli tellitud lammutustööd, osa lammutusel tekkivatest ehitusjäätmetest objektil olevasse lohku. Läbiviidud väärteomenetluse käigus karistati ettevõtet rahatrahviga 8000 eurot ja füüsilist isikut rahatrahviga 400 eurot. Lisaks tuli matjal jäätmed välja kaevata ja üle anda luba omavale jäätmekäitlejale.
Lisaks puutub Keskkonnaamet kokku ka juhtumitega, kus ehitusjäätmete käitlemiseks luba omavad ettevõtted rikuvad loas toodud tinguimusi või käitlevad jäätmeid mida nende luba ette ei näe.
Veel mõned näited Harjumaalt:
- Augustis 2022 karistatud ehitusjäätmeid käitlevat ettevõtet loaga mitteettenähtud jäätmetega maapinna täitmise eest 4000 euroga, lisaks kohustus jäätmed likvideerida.
- Oktoobris 22 ettevõtet karistatud ehitusjäätmeid käitlevat loa nõuete rikkumise eest 5000 euroga
- Novembris 22 karistatud ehitusjäätmeid käitlevat ettevõtet loaga mitteettenähtud jäätmetega maapinna täitmise eest 10000 euroga, lisaks kohustus jäätmed likvideerida.
- Mais 2023 ettevõtet Harjumaal karistatud loa nõuete rikkumise eest 2600 euroga
- Juunis 2023 karistati ettevõtet Harjumaal loa nõuete rikkumise eest 7000 euroga
- Viimase aja üks krõbedam karistus ulatub 25 tuhande euroni – see määrati keskkonnakaitseloata ettevõttele Raplamaal, kus korduvalt põletati ehitus-lammutusjäätmeid.
