Liigu sisu juurde

Jäätmekäitleja: ehitusjäätmete saastetasud võiks Rootsi eeskujul kaotada

Peamine põhjus, mis Rainer Pesti hinnangul sorteerimist raskendab, on ehitusobjektidel olev vähene ruum erinevate kogumisvahendite tarvis. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees / Scanpix

Kui koduseid olmejäätmeid tekitavad eestlased aastas 0,5 miljonit tonni, siis ehitussektoris tekib iga-aastaselt tervelt 1,2 miljonit tonni jäätmeid. Ragn-Sellsi äriarendusjuhi Rainer Pesti sõnul on see väga oluline ressurss, mida tuleks senisest rohkem uuesti materjalina ringlusesse suunata.

Loe samal teemal: siit ja siit.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

“Väga lihtne on nendest jäätmetest välja sorteerida ja ringlusesse suunata betooni ja kivijäätmeid. Need moodustavad tihti ka suurima osa massist,” märkis Pesti. “Uusehitiste puhul on materjalid üha enam pakitud ja need kiled, kartongid jms pakendid on samuti väga mõistlik välja sorteerida ja ringlusesse suunata.”

Ehitusjäätmetele oleks turgu küll

Väga paljudele ehitusjäätmetele on Rainer Pesti sõnul olemas ringluslahendused, sealhulgas betoonile, puidule, metallile, kartongile ja plastidele. Selleks, et neist maksimaalne hulk läheks ringlusesse, on vaja need liigiti koguda juba objektil. “Kui kõik erinevad materjalid on ühes konteineris koos, siis lõpuks on nad määrdunud ning paraku on ka nende üksteisest eraldamine väga energia- ja ressursimahukas protsess.”

Ragn-Sells ise ei ole ehitusjäätmete sorteerimisliini Eestis investeerinud. “See ei ole mõistlik ressursi kasutus, kui ehitusjäätmed on kõik kokku visatud ja siis proovime neid uuesti hakata lahti arutama,” nentis Pesti.

“Ehitusjäätmete valdkonda on vaja tuua täna suuremat läbipaistvust. Selleks, et aru saada, kuhu ehitusjäätmed liiguvad, peaks igal ehitusjäätmeid vedaval autol peal olema digitaalsed sõidulehed, millega on võimalik tuvastada, kelle jäätmed kuhu viidi,” arvas Rainer Pesti, kelle hinnangul lihtsustaks see illegaalsete prügilate ja nende tekitajate avastamist. “Ehitusjäätmete turul on ka palju halle vedajaid ja nendega konkureerida ausatel alustel on kohati keeruline.”

Täna kasutatakse ehitusest pärit betooni ka tihti karjääride täiteks, kuid viimased uuringud näitavad, et need betoonijäätmed on tihti täis võõriseid, sealhulgas villa, plasti ja muid selliseid materjale, mis ei tohiks keskkonda sattuda. Rainer Pesti hinnangul tuleks ka selles osas reegleid ja järelevalvet tõhustada.

“Kliimaministeerium võiks kaaluda ka ehitusjäätmete saastetasu ära võtmist. Rootsi seda mõned aastad tagasi tegi, et vähendada riski, et ehitusjäätmeid viidaks isetekkelistesse ladestuskohtadesse. Riigil jääb küll väike tulu saamata, aga vähemalt jõuavad jäätmed legaalsetesse käitluskohtadesse ja ausad turuosalised muutuvad konkurentsivõimelisemaks,” soovitas Pesti. “Selline erand on täna juba näiteks tehtud eterniidile, aga seda võiks laiendada.”

Paljud ehitajad sorteerivad jäätmeid juba praegu

Mitmed ehitajad sorteerivad juba täna ja annavad panuse materjalide ringlusesse. Peamine põhjus, mis Rainer Pesti hinnangul sorteerimist raskendab, on ehitusobjektidel olev vähene ruum erinevate kogumisvahendite tarvis. Samas on sorteerimine tema sõnul edukalt toimumas Rootsis, Norras ja teistes Põhjamaades, kus üldjuhul sorteeritakse välja kips, betoon, vanapaber, plastid ja ohtlikud jäätmed.

“Selleks, et tagatud oleks võrdne konkurents, tuleks liigiti kogumise kohustus ja materjalide ringlusmäär kehtestada kohalik omavalitsuse või riigi tasandil. Tallinn on seda ka päris edukalt teinud. Lisaks on riik uues jäätmekavas ette näinud, et aastaks 2028 peab kõigist ehitusjäätmetest 40% jõudma materjalina ringlusse ning seegi eeldab, et ehitusel hakatakse üha rohkem sorteerima,” märkis Rainer Pesti.

Toimetaja valik

Avaleht Kõik lood

Suured lood

Kõik suured lood

Kui su tooteid või teenuseid kasutatakse ehitusobjektidel või sõltub nende müük objektide valmimisprotsessist, siis on meie andmebaas sulle oluliseks tööriistaks ettevõtte käibe kasvatamisel.

Proovitellimus annab täieliku ligipääsu. Krediitkaarti pole vaja.

Palun sisesta eesnimi
Palun sisesta perenimi
Palun sisesta ettevõtte nimi
E-posti aadress ei ole korrektne
Telefoninumber ei ole korrektne
Kirjuta vastus läbivalt väiketähtedega

Kampaania tingimused. Tutvumistellimuse saad vormistada, kui sa pole enne Ehitusbörsi kasutanud. Registreerimisel kasuta ettevõtte domeeniga e-posti aadressi. Kui ettevõte ei kasuta oma domeeniga e-posti aadresse, siis saad tellimuse vormistada äriregistris kirjas oleva ettevõtte ametliku kontaktaadressiga.