Konkursil, millega otsiti kunstiteose ideelahendust Kilingi-Nõmme Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti ühishoone peasissepääsu juures oleva varjualuse seinale, osales 27 tööd. Žürii valis võitjaks klaasikunstniku Maret Sarapu kavandi “Süsinik ja kevlar”.

Žürii hinnangul suhestub sulatatud klaasplokkidest võidutöö hästi Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti spetsiifikaga ning sobitub säravalt siseturvalisuse ühishoone seinale. Klaaspannoos võib näha viiteid rahvuslikule kaheksakannale, teenetemärgile, erakordselt vastupidavale süsinik- ja kevlarkanga tekstuurile ning kamuflaažmustrile.

Värviline teos laotakse kokku erikujulistest 25 mm-paksustest ultraviolettkiirguses helendavatest ja mittehelendavatest klaasplokkidest. Ultraviolettvalguses helendav teos paistab silma ka pimedal ajal.

Päästeameti Lääne päästekeskuse juhi Heiki Soodla sõnul on võidutöö päästjate kaitseriietuse tulevikuvärvides. “Pääseamet on vahetamas oma riietuse värvigammat tänase sinise asemel liivakarva kollakatesse toonidesse, seega on ka päästjate riietus tulevikus võidutööga sarnases värvigammas,” rääkis ta. “Sümpaatne on, et klaaspannoos võib leida ka pisut politseile omast sinist.”

Võidutöö autor Maret Sarapu on Kilingi-Nõmmest pärit klaasikunstnik ja Tallinna rakenduskunsti triennaali üks korraldajatest ning seekordse peanäituse kuraator. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias klaasikunsti erialal (BA 2002, MA 2005) ning täiendanud end erialastel kursustel ning residentuurides nii Eestis kui välismaal. Tema töid võib leida klaasi-, tarbekunsti ja disainimuuseumeis Eestis, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal, Türgis ja Belgias ning mitmetes avaliku ruumi hoonetes Eestis. Maret Sarapu sõnul ajendas teda konkursil osalema kodukoht. “Minu lapsepõlvekodu asub tulevasest ühishoonest 10 minuti jalutuskäigu kaugusel,” lausus ta.

Kunstikonkursi võidutöö autorilt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 40 200 eurot. Klaaspannoo valmib 2024. aasta sügisel.

Teise koha pälvis Indrek Köster anodeeritud alumiiniumist teose kavandiga “Harilik tamm – Quercus robur“. Tammelehte ning selle peegeldusi, kordumisi ja kasvamist kujutav kunstiteos on kantud mõttest, et algselt väike tegu võib ajas ja ruumis kasvada millekski suuremaks. Jõudu ja ühtekuuluvust edasi andev mitmekihiline lahendus on mõjus, ajatu ja enesekindel.

Kolmanda koha saavutasid Margus Tammik ja Eva Unt kihilise ülesehitusega taiese kavandiga “Pesa”. Ühishoone peasissepääsu seinale planeeritud pesamotiiv kandnuks endas kodu hoidmise ja kaitsmise sümbolit.

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid:

• žürii esimees, Kilingi-Nõmme ühishoone arhitekt Reino Rass,
• siseministeeriumi nõunik Jüri Triletski,
• kunstnike liidu esindajad Johannes Luik ja Vergo Vernik, 
• kunstiteadlaste ja kuraatorite ühingu esindajad Kädi Talvoja ja Anu Allas.

Lisaks osalesid žürii töös hääletusõiguseta ekspertidena politsei- ja piirivalveameti Lääne prefekt Kaido Kõplas, päästeameti Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla, Saarde valla abivallavanem Külli Karu ning Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse projektijuht Aigo Keskküla.

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt ühe protsendi eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.