Tänavu valmib ametlikult Viljandi uus haiglahoone, mille ehitamiseks moodustasid konsortsiumi kaks kodumaist ehitusfirmat: Ehitustrust ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg. Ettevõtete esindajad rääkisid Ehituslehele, kuidas koostöö sujus ja milliseid probleeme õnnestus tänu pikaaegsele koostöökogemusele vältida.

Viljandi haigla esimene hange luhtus, kuna algne ehitaja otsustas 2022. aastal sõja algusest tingitud materjalide hinnatõusu tõttu lepingust taganeda. “Järgmiseks perioodiks, kui see hange jälle välja kuulutati, istusime me Ehitusfirma Rand & Tuulbergiga maha ja leppisime kokku, et teeme koos pakkumise. See kõik toimus selles valguses, et materjalide hindade muutused olid nii kolossaalsed, et tundus ebamõistlik see risk täielikult enda kanda võtta,” ütles Somelar.

Keerukas objekt eeldas kaalutletud otsust

Viljandi uus haigla on ehitaja vaates mitmes mõttes erakordne. “Lisaks sellele, et tegu on kogu maakonna jaoks olulise objektiga, mis värskendab minu arvates kogu linna välimust, on haigla erakordne oma tehnosüsteemide, erisüsteemide ja automaatika poolest ja erineb oluliselt elukondliku kinnisvara või toidupoe ehitamisest,” selgitas Somelar.

Projekti teeb keerukaks ka asjaolu, et kohati tuleb paigaldada tehnoloogiat, millega varem pole kokkupuuteid olnud. Ehitaja poolt osaleb projektis suur hulk eritööde insenere, kes selle võimalikuks teevad. Üks osa sellest keerukusest on ka objekti mastaap ja meeskonna suurus, sest tavapäraselt on objektid ja juhitavad meeskonnad väiksemad, ent kõige suuremaks murekohaks ehitajate jaoks on prognoosimatud hinnatõusud.

“Võib-olla kõige keerukam hetk oligi selle objekti juures hoopis see, kui hinnapakkumist tegime ja hetk, kui lepingut allkirjastasime,” märkis Somelar. “Tegelikult eelmine küna läks lõhki ju materjalide hindade muutusest, mis oli totaalne ja nüüd me seisime ise selle 50 miljoni ees. Aga meil oli väga selge plaan, mis ajas kui suure lepingu mahu jõuame läbi töötada, hinnad fikseerida, et võimalikult palju vältida hinnatõusu kätte jäämist.”

Juba seitsmes ühine ettevõtmine

Rand ja Tuulbergiga on see Ehitustrustil juba seitsmes kord konsortsiumis olla — muuhulgas on ühisel jõul Tartus valmis ehitatud ka kaubanduskeskus Kvartal, Tartu Ülikooli Delta keskus ja Paju 2 paiknev büroohoone.

“Ehitustrusti vaates on sedasorti koostöö puhul alati olnud eesmärgiks, et ettevõtted peavad teineteist täiendama ja seeläbi mingit täiendavat edu saavutama,” märkis Somelar. “Edu on näiteks see, et sul on võimalus kasutada paremaid eksperte või ei pea ise panema ühte objekti nii suurt inimeste hulka. Tegelikult see Viljandi Haigla 50miljoniline objekt on niivõrd suur, et seda poleks meil mõistlik täiel määral oma ettevõttest mehitada.”

Konsortsiumi eeliseks on ka riskide jagamine: finants-, majandus- ja kõik muud riskid on ühised. “Pärast koroonat tundub juba tavaline, et igal aastal kehtestatakse mingeid uusi reegleid ja makse. Tõenäoliselt ettevõtjad soovivad kõige rohkem sellist rahu, mis meenutaks stabiilsust, aga seda ei paista ühestki otsast. Konsortsium ongi mõeldud selleks, et sa saad riske jagada ja teisalt saad täiendada enda ettevõtte võimekust mingis konkreetses valdkonnas,” tõdes Somelar, kelle sõnul on ehitus suhete äri ja seepärast peavad koostöö õnnestumiseks ettevõtete põhimõtted olema ühesugused. “Suhtlus peab olema väga läbipaistev ja maksimaalse mõlemapoolse usaldusega.”

Omavaheline mõistmine aitab keeruliste olukordadega toime tulla

Viljandi haigla ehitusel on Somelari sõnul tavapäraseid probleeme suudetud vältida just seetõttu, et juhtkonna tasandil on ettevõtete arusaamad ühesugused. Siiski võib koostöös olla ka keerukaimaid aspekte. Konsortsiumite puhul võib tema sõnul üldjuhul pidada negatiivseks ehk seda, et struktuur muutub kohmakamaks, sest vaja on oluliselt rohkem erinevaid kooskõlastusi ja kõik protsessid peavad käima konkreetselt kokku lepitud mudeli järgi.

Keeruline on ka rahaline pool. “Sellega on nii nagu ikka — kuniks raha on, siis ei ole muret. Tuleb valida ikka selline partner, kellega võib kindel olla, et kui läheb raskeks, siis kumbki saab oma poolega hakkama,” märkis Somelar, kelle sõnul on üks esmane oht selles, et valitakse ebasobiv partner.

Ehitusfirma Rand ja Tuulbergi ehitusjuht Lauri Matteus tõdes, et üheks ohuks konsortsiumis on vastutuse hajumine, kui rollid ja kohustused pole selgelt määratletud. “Partnerite ootused ja huvid võivad olla erinevad. Samuti võivad rolli mängida kommunikatsiooni korraldus või mingi mõju, mis tuleneb projektist väljapoolt. Nende riskide maandamiseks on oluline oma partnerit tunda ja usaldada ning sõlmida selged ja läbipaistvad kokkulepped,” sõnas Matteus.

Pingeid võib tekitada ka see, kui koos peavad hakkama töötama inimesed, kes tavapäraselt ühes ettevõttes ei tööta. “Selge on see, et sinna tuleb alguses väga-väga palju panustada, et kollektiiv hakkaks ühte sammu astuma. Inimestel peab olema hea tuju ja motivatsioon kõrge, et teha head tulemust,” ütles Somelar, kelle sõnul aitab kollektiivide lõimimine kokkuvõttes projekti edule kaasa.

“Ma olen kuulnud, et teised on teinud umbes niimoodi, et sina teed välitööd, me teeme sisetööd. Meie otsustasime algusest peale teha teistmoodi, et vältida tekinurga enda poole tõmbamist ja oma rahakotti vaatamist,” selgitas Somelar, kelle sõnul pandi kohe alguses paika, et meeskonnad peavad olema vastutuses segatud. “Siis ei teki eristumist ja tegelikult on kõik ühtemoodi motiveeritud. Ma arvan, et see on päris suur edu võti, sest niimoodi meeskonnad segunevad paremini ja õpivad kiiremini üksteist tundma.”