Elu Maja ehitamine Tallinnas aadressil Kopli 2 esitas ainulaadseid geotehnilisi väljakutseid, sest premium-klassi kortermaja arendus nõudis kaevamis- ja põhitöid, mis kujutasid ohtu naaberhoone haprale vundamendile. Kaamos Ehitus kasutas kortermaja ehituse ajal naaberhoone kaitsmiseks juhtmevaba intelligentset monitooringut.

Geotehnilised uuringud näitasid, et naaberhoone vundament oli ehitatud sobimatule pinnasele. See seisis mädanenud puitplatvormil ning maja välisseintel esines ulatuslikke pragusid ja lahtiseid telliseid, mis andsid märku, et kõrval krundil algav ehitus võib tekitada varingu. Nende riskide tõttu pidas ehitaja naaberhoone pidevat vajumise monitoringut oluliseks, et avastada liikumise varajased märgid ja tagada nii tööliste kui ka elanike turvalisus.

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord nädalas ülevaate Ehituslehe olulisematest lugudest.

Täname, et liitusite meie uudiskirjaga.

Palun sisesta korrektne e-posti aadress

Liitun

Nende riskide maandamiseks soovitas ja paigaldas Hades Geodeesia süsteemi, mis sisaldas:

• 10 sensorit, mis paigaldati naaberhoone külgseinale täpse liikumise mõõtmiseks.
• Andurite moodustatud võrgustik edastas andmed andmete visualiseerimise platvormile.

See süsteem võimaldas pideva vajumise monitooringu, automaatse andmeuuendusega iga 15 minuti järel, tagades struktuuriliste muutuste õigeaegse avastamise.

Otsus kasutada juhtmevaba anduri süsteemi manuaalse geodeetilise mõõtmise asemel tugines kolmel argumendil:

• Suurem täpsus ja järjepidevus: pidev andmete kogumine tagas täpse monitooringu ja vältis manuaalse kontrolli paratamatulttekkivaid tühimikke.

• Kiire reageerimisvõimekus: süsteem saatis projektijuhtidele kohese häire, kui liikumine ületas eelnevalt määratud künnise.

• Tõhusus: Süsteem vähendas oluliselt manuaalsetele kontrollidele kuluvat aega ja sellega kaasnevaid kulusid. Anduriteta ehitusplatsil oleks geodeet pidanud algusfaasis käima vähemalt kaks korda päevas.

Automatiseeritud monitooringusüsteem andis Kaamosele kindlustunde kogu kaheksa kuu pikkuse ehitusperioodi jooksul. Projektijuhtidel oli strukturaalse liikumine peaaegu reaalajas nähtav, mis tagas, et nad said ehitusega turvaliselt jätkata ja nad teadsid, et nad saaksid kohese hoiatuse mistahes murettekitava liikumise kohta.

Kuigi ehitajal olid enne süsteemi kasutamist kahtlused tekkiva kulu ja andmete tõlgendamise pärast, siis lõpuks jäi Kaamos tehnoloogiaga rahule ja tunnustas selle kriitilist rolli naaberhoone kaitsmisel ja projekti üldise turvalisuse tagamisel.

Hades Geodeesia abiga suutsid projektijuhid andmete analüüsimisel teavet hõlpsalt tõlgendada ja vastavalt vajadusele reageerida.

Ehitusplatsil on riskide juhtimine igapäevane paratamatus, sest kunagi ei tea, millal risk võib ohtlikult realiseeruda. Määravaks on valmidus ohtu õigel ajal märgata ja vastavalt reageerida, et töö ei peatuks, inimesed oleksid kaitstud ja vara ei saaks kahjustada. Just siin muutub sensoripõhine monitooring väärtuslikuks tööriistaks, aidates ehitustegevuste mõjudest tulenevaid riske märgata ja dokumenteerida enne, kui need paisuvad kriisiks.

Mis olukordades on monitooringusüsteem veel vajalik?

Kui Kopli 2 oli näide sellest, et ehitustöödega kaasnevad vibratsioonid, mis võivad nihutada torustikke või tekitada mikropragusid naaberhoonetes, ilma et neid kohe märgataks, siis süsteemi teiseks kasutuskohaks on lahtised nõlvad, mis võivad vihmasadude või tööde tõttu ootamatult nihkuda või vajuda raudtee, tee või objekti tööala peale, luues ohu nii inimestele kui ka liiklusele.

Sellised pinnase vajumised ja maalihete riskid võivad ilmneda öösel või nädalavahetusel, kui plats on tühi, masinad seisavad ja geodeeti pole objektil.

Kui tekivad kahjustused või tööseisakud, kerkib alati küsimus, kas põhjuseks oli ehitustegevus ja kas seda oleks saanud ennetada. Kui objektil puuduvad töö käigus mõõdistatud andmed, muutub iga selline juhtum vaidluseks, mis võtab aega, tekitab tarbetut stressi ja võib tuua kaasa koormavaid lisakulusid.

Traditsioonilised ehitus eelsed uuringud annavad hetkelise pildi, kuid ei loo süsteemi, mis defineeriks monitooringu tööde ajal, kui tegelikud muutused toimuvad. Sensoripõhine monitooringusüsteem täidab selle tühimiku, andes pideva, ööpäevaringse ülevaate pinnase ja konstruktsioonide käitumisest ning luues mõjude dokumentatsiooni juhuks, kui tekivad küsimused või juriidilised vaidlused.

Milline näeb välja kaasaegne monitooringusüsteem?

Kaasaegsed monitooringusüsteemid kasutavad vibratsiooni– ja kaldeandureid, mis mõõdavad muutusi minutite ja millimeetrite täpsusega. Vibratsiooniandurid jälgivad löökide tugevust ja sagedust vastavalt standarditele (nt DIN 4150), hoides silma peal, et kriitilisi piirväärtusi ei ületataks. Kaldeandurid tuvastavad struktuuri nihkumisi, mis võivad viidata pinnase vajumisele või konstruktsioonide nõrgenemisele enne, kui see muutub silmaga nähtavaks. Sensoreid on lihtne paigaldada ning eemaldada, võimaldades nende kasutamist erinevates keerulistes tingimustes, erinevatel objektidel.

Sensoripõhised süsteemid on autonoomsed, akutoitel ja ühenduvad võrku ka kohtades, kus puudub püsitoide. Reaalajas andmete edastamine projektijuhile või töövõtjale võimaldab vajadusel töö peatada või ehitusmeetodit muuta enne, kui tekib kahju. Samal ajal dokumenteeritakse kogu mõjude andmestik, mis annab projektile tugeva tõendusbaasi juhuks, kui tekib küsimus vastutuse osas.

Monitooring kui töökindluse ja ohutuse tagaja

Ohutus ehitusel ei tähenda ainult kiivreid ja piirdeaeda. Tõeline turvalisus algab teadmisest, mis objektil toimub – millal pinnas võib kaevikus liikuma hakata, millal vaiatamine hakkab kõrvalmaja seinu raputama või millal vibreeriv tehnika võib mõraneda kergema vundamendiga garaaži kõrvalkrundil.

Monitooringusüsteem on siis tööriist, mis kaitseb inimesi. Näiteks sügavas kaevikus töötav inimene ei pruugi näha ega tunda, kui pinnas hakkab vaikselt nihkuma. Andur seevastu tuvastab selle ja annab signaali – tööjuht saab käsu anda kaevik tugevdada või töö peatada. Sama on linnatänaval: kui vaiatamine annab vibratsiooni, mis jõuab jalakäijate alal olevatele kiviplaatidesse või mõnda vanasse müüri, saab vibratsioonitaset kohe jälgida ja vajadusel masina töövõimsust või meetodit korrigeerida.

Lisaks inimeste kaitsele hoiab monitooring ära ka kulud, mis tekivad varale või keskkonnale kahju tekitamisest. Kui ehitustegevus nihutab kõrvalkrundi piirdeaia, garaaži vundamendi või vanema korrushoone keldriseina, võivad remondiarved ulatuda tuhandetest kümnetesse tuhandetesse. Kui andurid näitavad juba varakult, et vibratsioon ületab piiri, mida see konstruktsioon talub, saab töö ümber korraldada nii, et naaberhoone püsib terve. Kui ehitusobjektil või kõrval on ohtlikke kohti, kus pinnas võib liikuda või lahtised kivid võivad variseda, annab monitooringu sensorid võimalikust varinguohust varakult märku, et tööde juhid saaks olukorra kiiresti kontrolli alla võtta ja inimesed ohutsoonist ära tuua. 

Samal põhimõttel aitab monitooring kaitsta ka arendaja enda varasid – näiteks masinaid ja toestusi, mis võivad vajumisel viltu vajuda või kahjustada saada. Iga katkine tugisein või kinni vajunud ekskavaator tähendab mitte ainult paranduskulusid, vaid ka seisakut, mille tõttu kaob tööaeg ja lükkub kogu ajakava edasi.

Usaldus tellija ja avalikkuse ees

Iga ehitusprojekt mõjutab inimesi ja keskkonda selle ümber – olgu see linnatänava remont või uue hoone rajamine, on oluline, et ümbritsev keskkond ja elanikud oleksid ohust välistatud. Samuti soovib iga tellija kindlust, et töö edeneb plaanipäraselt ja probleemid saavad lahenduse kiiresti ilmnemisel, mitte siis, kui need on juba paisunud.

Sensoripõhine monitooringusüsteem aitab neid ootusi täita. See annab võimaluse näidata tellijale, partneritele ja kogukonnale, et ehitusobjektil toimuv ehitustegevus on andmepõhise järelevalve all. Kui tekivad küsimused, saab vastata faktide, mitte oletustega. Kui on vaja otsustada töömeetodite muutmine ohutuse tagamiseks, saab seda teha õigel ajal, mitte hilinenult. Llähenemine, mis tekitab usaldust – nii tellijas, kes näeb, et arendaja juhib protsessi vastutustundlikult, kui ka kogukonnas, kus inimesed saavad olla kindlad, et nende kodude, teede ja tänavate ohutus on tööde käigus tagatud. Just see usaldus ja töörahu on väärtused, mis viivad edasi küsimuseni – kas monitooring on kulu või hoopis investeering, mis kaitseb projekti ning aitab selle edukalt lõpuni viia?

Monitooringusüsteem ei ole lihtsalt kulu, vaid investeering

Paljude arendajate jaoks tundub monitooring esialgu lisakuluna. Tegelikult on see investeering, mis aitab vältida seisakuid, kulukaid vaidlusi ja mainekahju. Ootamatu vaidlus võib peatada objekti päevadeks või nädalateks, tekitades rohkem kulu kui ennetav monitooring kogu projekti vältel.

Iga projekt, kus tööprotsessi toetab reaalajas andmetega monitooringusüsteem, on paremini juhitav ning usaldusväärsem, tänu läbipaistvusele. See aitab hoida töötempo, tagada ohutuse ning vähendada riske, mis võivad realiseerudes hävitada kasumimarginaali ja rikkuda suhteid tellijate ning avalikusega.

Kui soovid, et sinu järgmine projekt kulgeks turvaliselt ja tõrgeteta, võta meiega ühendust ning leiame sobiva monitooringulahenduse, mis toetab sinu tööprotsessi ja aitab vältida probleeme enne, kui need tekivad. Teeme tihedalt koostööd ülemaailmselt tunnustatud tehnoloogia ettevõtetega nagu Senceive ja Omnidots, et tuua Balti riikidesse ehitusohutuse uus tase.